• OMX Baltic0,26%290,9
  • OMX Riga−0,29%865,55
  • OMX Tallinn0,44%1 830,18
  • OMX Vilnius0,31%1 139,55
  • S&P 5000,72%6 037,88
  • DOW 300,3%44 556,04
  • Nasdaq 1,35%19 654,02
  • FTSE 100−0,15%8 570,77
  • Nikkei 2250,02%38 806,47
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,59
  • OMX Baltic0,26%290,9
  • OMX Riga−0,29%865,55
  • OMX Tallinn0,44%1 830,18
  • OMX Vilnius0,31%1 139,55
  • S&P 5000,72%6 037,88
  • DOW 300,3%44 556,04
  • Nasdaq 1,35%19 654,02
  • FTSE 100−0,15%8 570,77
  • Nikkei 2250,02%38 806,47
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,59
  • 29.07.04, 14:46
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Olümpiasportlased on kergejõustikuliidult saanud sellel aastal kolm miljonit krooni

Augustis olümpiale sõitvad Eesti kergejõustiklased on kergejõustikuliidult saanud sellel aastal kolm miljonit krooni.
Suurimat toetust on selle aasta jooksul saanud odaviskaja Andrus Värnik, kellele alaliit on maksnud üle 430 000 krooni.
Kergejõustiklaste toetuste edetabelis järgnevad Värnikule maratoonar Pavel Loskutov ja kettaheitja Gerd Kanter, kes on saanud toetust vastavalt 380 000 ja 315 500 krooni.
Olümpiavõitja Erki Nool ja kettaheitja Aleksander Tammert on kergejõustikuliidult saanud 285 000 krooni ning mitmevõistlejad Indrek Turi ja Larissa Net?eporuk natuke üle 250 000 krooni.
Kokku on Eesti Kergejõustikuliit (EKJL) sellel aastal maksnud olümpianormi täitnud neljateistkümnele sportlasele natuke alla kolme miljoni krooni.
EKJL-i peasekretäri Erik Pallase sõnul on raha allikateks Eesti Olümpiakomitee, alaliidu sponsorid, fondid ning erinevad projektid. Lisaks maksab alaliit sportlaste lähetused tiitlivõistlustele ning sportlastel on olemas ka isiklikud sponsorid ja toetajad.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 04.02.25, 16:49
Tipptegijad: bürokraatiale tuleb läheneda radikaalselt
Eesti heaolu kasvu takistab vohav bürokraatia, napp ambitsioon ning ohjeldamatult paisunud riigi kulutused – nii arvavad 5. märtsil toimuval majanduskonverentsil “Tuulelohe lend 2025” esinevad tippjuhid ja ettevõtjad.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele