Riigi kulud on tõesti liiga suured

Kõik märgid, mis käsitlevad Eesti ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimelisust rahvusvaheliselt tasemel, on olulised. Tähtis pole koht iseenesest, vaid signaal, mille see annab.

Tasub pöörata tähelepanu järjestuse aluseks olevale analüüsile. Mitmed näitajad, mida arvestatakse majandusvabaduse indeksis, on samad, mida arvestatakse ka riigireitingute andmisel, mis juba reaalselt mõjutavad majanduse arengut. Seab ju riigireiting piiri riigi ettevõtete krediidireitingutele ning suurendab majanduse usaldusväärsust välisinvestorite silmis.

Kõnealuses edetabelis viidatud jäikus tööjõuturu osas on oluline näitaja. Väiksesse ja avatud majandusse ülereguleeritud tööseadusandlus ei sobi. Seega viitavad ka välisvaatlejad vajadusele muuta töösuhe paindlikumaks ja ettevõtjasõbralikumaks. Üks vahend selleks on tööseadusandluse uuendamine.

Ka riigikulusid puudutav kommentaar ühtib meie vaatega riigi seest. Eestis on hetkel umbes 620 000 töövõtjat, kellest märkimisväärne osa on hõivatud riigisektoris. Me ei saa endale lubada täiendavat riigisektori kasvu, vaid meie ees seisvaid ülesandeid tuleb lahendada efektiivsemalt.

Riigikulude osas peame mõistma, et vaatamata Euroopa Liidu liikmeks olemisele ei suuda Eesti ühineda kõigi rahvusvaheliste lepingute ja konventsioonidega. Me ei ole nii rikkad, et käituda nagu suurriigid, kellele on jõukohane rohkete rahvusvaheliste mehhanismide administreerimine. Vaadates arenguid ELis, on mitmed minu kolleegid liikmesriikidest väljendanud selgeid seisukohti, et praegu kehtivad regulatsioonid (sealhulgas ülereguleeritud tööturg ja põllumajanduse subsideerimine) pärsivad liidu majanduse arengut.

Saksamaa ja Prantsusmaa on ka ise aru saanud, et nende valitud tee ei ole praeguses majanduskeskkonnas konkurentsivõimeline. Märgid Euroopas viitavad sellele, et heaoluriigi mudel on ammendumas - tänane Euroopa ei kanna seda välja.

Riigisektori efektiivsuse tõstmisele suunatud säästukava mõte on olnud mõtteviisi levitamine, et reaalne kokkuhoid algab tilkuva kraani kinnikeeramisest. Rahandusministeeriumi valitsemisalas oleme selle ja möödunud aasta jooksul leidnud rea võimalusi pakkuda avalikke teenuseid efektiivsemalt ja kvaliteetsemalt.

Näideteks on ümberkorraldused maksu- ja tolliameti ning rahandusministeeriumi töös. Oleme saavutanud selle, et võrreldes 2004. aastaga tuleme plaani kohaselt 2005. aastal toime enam kui 100 miljonit väiksema eelarvega.

Majandusareng on protsess, mis tähendab, et tänane koht edetabelis kajastab eeskätt juba tehtud otsuste kvaliteeti ning võimaldab anda hinnangut tulevikusuundadele.