Tulemusi Eestis ei andestata

alitsuskoalitsiooni liidri Res Publica reitingu langust ei põhjustanud mitte vähene arutelu ühiskonnaga, vaid hoopis asjaolu, et loodeti veel ulatuslikumaid tulemusi.

Kui avalikkust väidetavalt ei rahulda põhieesmärkidena pensionide, haridussummade ja lastetoetuste tõus, siis peaksid neist tõsisemad sihid olema väljendatud mingite muude konkreetsete taotlustega. Kaasaegses reaalpoliitikas, kus ajafaktor ja praktilised tulemused on esikohal, ei saa kandvaks ideeks võtta mingit vet?epoliitikat meenutavat süsteemi, kus ühiskonnas pidevalt keeks vastandlike arvamuste pudrupada.

Võimalik, et väheste kogemustega noor demokraatia on liialt aldis mitmesugustele ässitustele ja ei erista demagooge tõelistest tegijatest. Parteipoliitilised motiivid on sel juhul jällegi kõrgemad üldistest. Tundub tõenäosena, et teistest tulemuslikumat poliitikat Eestis ei andestata, mis on eriti kardetav ilming. Tagajärjeks võib olla oht, et kaunisõnalised lepped (a la rahvas tahab) vastandatakse objektiivsetele majandusseadustele ? näiteks et põhiseaduslik omandiõigus on ikkagi vastuolus inimõigustega. Niisugune diskrimineeriv pretsedent on presidendi toel juba loodud. Arengu huvides peaksime juba eos asuma kaitsma parlamentarismi ja põhiseadust, mille üheks põhiseisukohaks on, et eraomand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Eraomandi kasutamine ja selle kaitse on postsotsialistlikus ühiskonnas seepärast omaette eesmärgiks.