Maksukorralduse seadus annab rahandusministeeriumile õiguse väljastada selgitusi ja juhendeid, et maksuhaldur täidaks seadusi ühetaoliselt. Sellised juhendid on kohustuslikud haldurile, mitte maksumaksjale. Samas on need maksumaksjale vajalikud: ta saab end halduri tõlgendustega kurssi viia ja võimalike väärtõlgenduste puhul valmistuda vaidluseks.
Tahan pöörata lugeja tähelepanu ühele väärtõlgendusele käibemaksuseaduse selgitustes, mille rahandusministeerium on avaldanud veebis (
www.fin.ee/doc.php?10616). Selles on küsitavaid tõlgendusi.*
Punktis 12 selgitatakse: ?Majutusteenuse müük majutusettevõtte poolt on maksustatud 5%-lise määraga. Vahendus on maksustatud 18%-lise määraga. Kui reisibüroo osutab majutusettevõttele majutusteenuse vahenduse teenust, siis reisibüroo esitab kliendile majutusettevõtte eest majutusteenuse arve 5%-lise määraga ning majutusettevõttele eraldi arve vahenduse kohta 18%-li-se määraga. Kliendile esitataval arvel eraldab reisibüroo käibemaksumäärade kaupa majutuse (5%) ja vahendamise (18%).?
Jutt on õige, v.a viimane lause. Nimelt: kui reisibüroo või mis tahes muu ettevõtja esitab kliendile majutusteenuse arve, pole tegemist vahendamise, vaid edasimüügiga.
Vahendamise korral viib vahendaja (agent, maakler) ostja ja müüja kokku, olles ise ostja või müüja esindaja. Vahendaja ei astu vahendatavasse tehingusse ? ta ei osta ega müü vahendatavat kaupa või teenust. Seega ei saa vahendaja esitada oma nimel kliendile arvet vahendatava kohta. Arve esitab müüja. Vahendaja võib esitada arve müüja nimel, kui müüja on vahendajale andnud selleks volituse.
Samuti võib olla kokku lepitud, et ostja ei maksa kauba eest otse müüjale, vaid vahendaja kaudu. Vahendaja esitab arve vahendustasu kohta müüjale või ostjale. Maksustatakse mis tahes maksuvaba või 5% käibemaksumääraga toote vahendamist 18%lises määras (kui seaduses ei ole erisätet, nt eksporditehingu vahendamise kohta). Kui vahendajal on volitus esitada müüja nimel arve, siis ei saa vahendaja samal arvel näidata oma vahendustasu, vaid ta peab selleks esitama oma nimel teise arve.
Edasimüügil ostab ?vahendaja? müüjalt kauba või teenuse välja ja müüb oma nimel kliendile kallimalt edasi. Edasimüügil võtab edasimüüja riski, ta võtab kohustuse kauba või teenuse eest müüjale tasuda ka siis, kui tal ei õnnestu toodet edasi müüa.
Edasimüük võib toimuda ka komisjonimüügina ja oma nimel saab edasi müüa nii kaupu kui teenuseid. Edasimüügi korral rakendatakse kogu kaubale või teenuse hinnale sama maksumäära, mis algsel müügil. Edasimüüja juurdehindlus on osa müüdu hinnast ja seda ei maksustata sisseostuhinnast erinevalt.
Keegi pole Eestis varem tulnud selle peale, et pidada nt raamatute müüki raamatupoes kirjastusele osutatavaks vahendusteenuseks ja nõuda, et jaekaubanduse juurdehindlus on arvel eraldi välja toodud ja maksustatud 18%lise määraga. Majutuseteenuse puhul millegipärast arvatakse, et otse hotellilt kliendile müüdud majutusteenus ja reisibüroo edasimüüdud majutusteenus oleks nagu erinevad teenused ja neid tuleks erinevalt maksustada.
Selline arusaam on ekslik. Iga teenus ja kaup maksustatakse kogu müügihinna ulatuses talle omistatud maksumääraga sõltumata sellest, mitu müüjat müügiahelas paikneb. Käibemaksuga maksustatakse kaupu ja teenuseid, mitte tootjate, müüjate, edasimüüjate ja vahendajate müügitulu või kasumeid.
* Puudutasin edasimüüki üldiselt, jättes kõrvale KMSis sätestatud reisiteenuste maksustamise erikorra, mis erandina üldpõhimõttest võrdsustab vahendamise ja edasimüügi. Artikkel puudutab majutusteenuse edasimüüki eeldusel, et erikorda ei rakendata.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.