Juhatuse liige vastutab kahju korral kogu oma varaga

Juhatuse liikme kohustused ja nende täitmise kriteeriumid tulenevad eelkõige seadusest, kuid ka konkreetse ettevõtte põhikirjast, lepingutest, üldkoosoleku ja nõukogu seaduslikest otsustest ning tavast.

Äriseadustikust tuleneb kõige üldisem kohustus juhtida ja esindada äriühingut ning teha seda äriühingule majanduslikult kõige otstarbekamal viisil.

Kuna juhatuse liikme suhe äriühinguga on oma olemuselt käsund (volitus äriühingu nimel tegutsemiseks), on tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud ka täpsemad juhised ülesannete täitmise viiside kohta.

Küllaltki palju norme võib leida ka karistusseadustikust, maksuseadustest, konkurentsiseadusest ja teistest otseselt või kaudselt ettevõtlust reguleerivatest seadustest.

Karistusseadustikust tasub silmas pidada, et juhatuse liige on ametiisik, kes allub kõigi teiste ametnikega sarnastele reeglitele, sh laieneb juhatuse liikmele keeld võtta vastu hüvesid oma ülesannete täitmise või täitmata jätmise eest (altkäemaks, pistis) ning sellised mõisted nagu ametialane lohakus, ametiseisundi kuritarvitamine, ametialane võltsimine jms laienevad ka juhatuse liikmetele.

Tavaliselt arvatakse, et need sätted puudutavad eelkõige riigiametnikke, kuid pistiseks võib lugeda ka seda, kui juhatuse liige võtab hankijaga tarnelepingu sõlmimise eest äriühingu lepingupartnerilt otseselt või kaudselt vastu näiteks fotoaparaadi või mis tahes muu hüve.

Oma ülesandeid peab juhatuse liige täitma heas usus. Ta peab olema veendunud oma tegevuse õiguspärasuses ning tegutsema sealjuures hoolsalt ja vastavalt oma võimetele ning olema oma tegemistes äriühingule lojaalne. Oma võimete kohaselt tegutsemine eeldab ka adekvaatse enesekriitika olemasolu, st juhatuse liige peab ise analüüsima oma võimete vastavust püstitatud ülesannete raskusastmele ning andma endale aru, kui tema võimed ei ole äriühingu ette seatud eesmärkide täitmiseks piisavad.

Kui juhatuse liige on sellisel moel talitanud ja suudab seda ka tõendada, siis reeglina vastutust äriühingu või selle võlausaldajate eest ei järgne, isegi kui äriühing majanduslikult laostub või muul viisil kahju saab.

Vastutuse küsimus kerkib eelkõige üles olukordades, kus juhatuse liige on rikkunud oma hoolsuskohustust ja olnud oma ülesannete täitmisel lohakas või eiranud lojaalsuskohustust (aususe kohustust) ehk pidanud otsuse tegemisel silmas enda või kellegi kolmanda isiku kasu.

Hoolsuskohustuse täitmisel tuleb eelkõige lähtuda asjaolust, et info puudumine otsuse langetamisel ei vabasta juhatuse liiget vastutusest. Juhatuse liikmed peavad ise tagama, et otsuste langetamiseks vajalik info organisatsiooni seest nendeni jõuaks.

Vajadusel tuleb juhatuse liikmel kasutada spetsialistide abi ning samas piirab tegutsemine nende nõuannete kohaselt oluliselt juhatuse liikme vastutust. Organisatsioonivälise info kättesaadavuse hindamisel tuleb lähtuda mõistlikkuse kriteeriumist.

Juhatus vastutab kogu organisatsiooni tegevuse eest ning selleks on juhatuse liikmetele antud õigus kehtestada kõiki meetmeid, et tagada organisatsiooni tõrgeteta töö ja info liikumine juhatuse liikmeteni.

Kui juhatus ei suuda tõestada töötajate süüd või asjaolu, et mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei olnud juhatuse liikmetel võimalik töötajate kuritarvitusi takistada, vastutab nende ülesannete täitmata jätmise tagajärgede eest juhatus.

Lojaalsuskohustuse rikkumine esineb praktikas kõige sagedamini olukordades, kus äriühingule kahjuliku otsuse tagajärjel saab kasu enamusaktsionär, nõukogu liige või samasse gruppi kuuluv teine äriühing.

Siis kipub lojaalsuskohustuse täitmine hägustuma ja võib ununeda, et juhatuse liige peab otsust langetades olema lojaalne vaid juhitavale äriühingule ja ta vastutab ainult selle äriühingu ning tema võlausaldajate ees.

Juhatuse liikmete vastutus jaguneb eelkõige välispidiseks vastutuseks ja sisemiseks vastutuseks. Välispidine vastutus on vastutus kolmandate isikute ees, mis tuleneb eelkõige seadusest ja on piiramatu. Sisemine vastutus on vastutus juhitava äriühingu ees ja seda on võimalik kokkuleppel piirata.

Kuidas siis juhatuse liige saaks oma vastutuskoormat kergendada või vähemalt seda koormat jagada? Karistusseadustikus toodud tegude osas on vastus lihtne: nendest tegudest tuleb lihtsalt hoiduda. Tsiviilõigusliku vastutuse osas tuleks aga pidada silmas alljärgnevat:

1. Juhatus saab jagada oma tsiviilõiguslikku vastutust nõukoguga. Samas ei vabasta nõukogu heakskiit juhatuse liikmeid vastutusest aktsionäride ja võlausaldajate ees. Juhatus ei pea täitma nõukogu ebaseaduslikku otsust ning sel teel saab ta vältida ebaseaduslikust otsusest tingitud kaasvastutust.

2. Õiguspäraselt tegutsev juhatuse liige peab jälgima, et olulised otsused ja tema tegevus oleksid piisavalt dokumenteeritud. Protokollides tuleb selgelt välja tuua vastulaused ja eriarvamused. Mida enam on juhatuse liikmete tegevus dokumenteeritud, seda paremad võimalused on õiguspäraselt tegutsenud juhatuse liikmel oma süütust tõendada. Kahju tekkimisel aktsionäridele ja võlausaldajatele eeldatakse juhatuse liikme süüd ning süüst vabanemiseks peab juhatuse liige olema valmis tõendama oma süütust.

3. Juhatuse liige saab vähendada oma vastutuskoormat äriühinguga sõlmitava lepingu alusel. Vastutust piiravad klauslid võib lisada ka sõlmitavasse ametilepingusse või vormistada eraldi kokkuleppena. Otstarbekas oleks vastutusest vabanemine siduda nõukogu otsuse, majandusaasta aruande kinnitamise vms otsusega. Vastutuse piiramise kokkulepe ei laiene kolmandatele isikutele, kuid on kehtiv aktsionäride või nõukogu vahetumise korral.

4. Kaaluda võiks tsiviilõigusliku vastutuse kindlustamist analoogiliselt muude kutsekindlustustega. Juhtkonna vastutuskindlustuses on kindlustusvõtjaks äriühing, kindlustatuteks aga ettevõtte juhtkonna liikmed. Nimetatud kindlustusliik on Eestis arenemisjärgus, kuid osa kindlustusseltse on juhtkonna vastutuskindlustust juba pakkumas. Kindlustusmaksete tasumine sõltub kokkuleppest, kuigi mujal maailmas on see üldjuhul äriühingu kohustus.

Kokkuvõtteks tuleb märkida, et imerohtu juhatuse liikme vastutuse piiramiseks ei ole. Kohustuste rikkumisel on juhatuse liikmete vastutus äriühingu ja võlausaldajate ees piiramatu.

Vastutust äriühingu ees on võimalik lepinguga piirata. Nõukogu heakskiit ei vabasta juhatust vastutusest, kuid võimaldab seda jagada nõukogu liikmetega.