Partsi valitsus kasvatab kontrollimatult kulusid

Eesti jätkusuutliku arengu seisukohast on saatuslikult oluline küsimus, kas suudame hoida kontrolli all riigi ülalpidamiseks minevaid kulutusi või kaotame nende üle kontrolli: riigivalitsemiskulud võtavad peagi sedavõrd suure osa riiklikest kulutustest, et muule raha enam ei jätkugi. Samal ajal seisab Eesti teiste Euroopa riikide kombel peagi silmitsi väga tõsiste probleemidega: elanikkonna vähenemine ja vananemine, vajadus üle minna teadmispõhisele majandusele ja loodushoidlikule tootmisele. Kasvatades kontrollimatult valitsemiskulusid, määrame Eesti hääbumisele.

Seda kurvem on tõdeda, et just see on Eestis Reformierakonna, Res Publica ja Rahvaliidu valitsemise ajal toimunud. Valitsemiskulud kasvasid hüppeliselt juba eelmisel aastal, veelgi kiirem on valitsemiskulutuste osakaalu kasv aga sellel aastal. Kui eelmisel aastal moodustasid kulud 9,2% riigi kuludest, siis 2005. aasta eelarve eelnõu kohaselt juba 9,8%. Sellist kasvu vaadates võib tõdeda, et kui 2005. a eelarves on üldse prioriteete, siis seda on valitsemiskulude kasv. Olukord on seda kummalisem, et mäletatavasti oli lubadus vähendada valitsemiskulusid esikohal nii Reformierakonna kui Res Publica programmis. Nii võib tõdeda, et taas sooviti kõige paremat, kuid välja tuli nagu alati.

See kehtib ka eelmisel aastal suure käraga käivitatud valitsuse kokkuhoiukava kohta. Selle kohta 2005. a riigieelarve seletuskirjas antud ülevaadet lugedes ei tea, kas nutta või naerda. Vähe sellest, et kokkuhoiukava on haledalt läbi kukkunud. 2005. a planeeris valitsus nimelt kokku hoida 82 415 000 kr, tegelikult suudetakse aasta lõpuks praeguste prognooside kohaselt kokku hoida vaid 32 miljonit krooni. Lisaks sellele planeeriti kokkuhoiukavast täiendavaid kulusid riigieelarvesse vähemalt 58 miljoni krooni ulatuses, praeguseks on sellest laekunud veidi üle ühe miljoni kr.

Veelgi hullem on see, et läbikukkunud kokkuhoiukava käivitamiseks on valitsus kulutanud märkimisväärse hulga maksumaksja raha, nimelt 84 miljonit krooni. Kuigi osa sellest on tulnud välisabist, on ometi tegemist silmapaistva raiskamisega. Näib, et kõige tõhusam viis kokkuhoiuks oleks kokkuhoiukava kavandanud ning rakendanud tegelaste palgakulude pealt kokkuhoidmine.

Valitsemiskulutuste kasvuga on kaasas käinud ka keskmise maksukoormuse hiiliv kasv. Valimiste ajal lubasid nii Reformierakond kui Res Publica alandada maksukoormust. Tegelikult on nad seda aga kaudseid makse pidevalt tõstes suurendanud. Kergendust ei too enam ka üksikisiku tulumaksu langetamine, kuna Rahvaliidu nõudmisele vastu tulles on Reformierakond ja Res Publica järsult tõstnud teisi makse, jättes maksukoormuse 2005. aastal eelmise aasta kõrgele tasemele. Kui sellele lisada rahandusministri mõtisklused ettevõtte tulumaksu taastamisest, võib olukord Eesti ettevõtluses küllalt keeruliseks kujuneda.

Nii ongi Riigikogu saalis välja kujunenud kummaline olukord, kus Rahvaliit kuulutab kõnetoolist, et lõpuks ometi on Eestis eelarve vargsi tasakaalust välja lastud ning ka maksukoormus on tõusmas vajalikule tasemele, Reformierakond ja Res Publica istuvad vaikselt nagu kuldid rukkis. Sest nende jaoks pole enam oluline Eestile olulisi otsuseid langetada, vaid lihtsalt võimul püsida. Eks seegi ole poliitikas eesmärk.