Eesti maksupoliitika tulevik

Euroopa Liidu riigid panevad võrreldes USA ja Jaapaniga rohkem rõhku tulude ümberjagamisele, kuid on vähem efektiivsed. Suundumised efektiivsetes ühiskondades on: isikukesksem süsteem ja vähem riiklikku abi ning avalikke teenuseid. Selgelt saab välja tuua ka tulumaksu progresseeruva iseloomu vähenemise enamikus riikides, seega tuleb Eesti 1994. a valik lugeda õigeks ja jätkata tulumaksu ühtse määraga ka edaspidi.

Sajandilõpu 10-15 aastaga on kogu maailmas kapitali kui kõige mobiilsema tootmissisendi maksukoormus vähenenud ja liikunud tööjõule, viies tööjõu kui tootmissisendi hinnad üles - seega pärssinud uute töökohtade loomist. Tööjõu maksukoormuse vähendamise eesmärgil on Riigikogu heaks kiitnud tulumaksuseaduse muudatused, mille kohaselt järk-järgult suurendatakse maksuvaba tulu ja vähendatakse maksumäära.

Tööjõu kõrge maksukoormus on tingitud kõrgest sotsiaalmaksust ja lisanduvast töötuskindlustuse maksest (sotsiaalmaksu puhul on tegemist pigem sundkindlustusega kui riikliku maksuga). Kõrge maksumäär tuleneb aga rahvastiku vananemisest: täna tööl käivatel inimestel tuleb rohkem säästa oma pensionieaks, aga samas võimaldada ka elamisväärseks eluks vajalik pension tänastele pensionäridele. Lahenduseks saab olla isikute maksukoormuse vähendamine ja omavastutuse suurendamine.

Lissaboni strateegia ühe olulisema eesmärgi, tööhõive suurendamise täitmiseks peab Eestis tekkima 2010. aastaks 60 000 täiendavat töökohta ja seda olukorras, kus üha enam teravneb konkurents investeeringute pärast. Avanevad uued võimalused tööjõu paremale osale, kes võib suunduda sinna, kus on soodsam maksu- ja palgapoliitika.

Investeeringute eeltingimus on soodne ja stabiilne maksukeskkond. Meie eelistus on teadusmahukas, keskkonnasõbralik ja vähese ressursimahukusega ettevõtlus, kus on hõivatud kõrge kvalifikatsiooni ja tööviljakusega töötajad. See suudab luua olulist lisandväärtust, tagada kõrge elatustaseme töötajatele (täna 40% ELi keskmisest) ja adekvaatse pensioni tööjõuturult lahkunuile.

Selline on lahendus, tulemaks toime vananeva ühiskonnaga, kus õige pea on iga töötaja kohta üks ülalpeetav. Teine lahendus on võõrtööliste sissetoomine ja suure arvu väheviljakate töökohtade loomine lootuses, et nii tagatakse tööjõuturult lahkunuile heaolu. Maailmapraktikas pole selline lähenemine ennast õigustanud.

Ettevõtjasõbralikkuse eesmärgil maksustab riik jätkuvalt äriühingute kasumit kuni 2008. a lõpuni alles selle jaotamisel, mitte teenimisel. Samas astume samme tütarühingult emaühingule makstavate dividendide järkjärguliseks topeltmaksustamise vähendamiseks (tänaselt 20-lt 10protsendilisele osalusele). Vähendame tulumaksumäärasid Eestist väljaviidavalt kapitalilt (intressid, litsentsitasud, dividendid).

Kaudsete maksude ehk tarbimismaksude osakaal kasvab jätkuvalt - otseste maksude vähendamise, aktsiiside tõstmise ning käibemaksuerandite kaotamisega. Eesmärk on jätkata tänase standardse käibemaksumääraga 18%.

Aktsiisipoliitika väljatöötamine kuulub ELi pädevusse, teatud valikuvõimalus on antud liikmesriigile. Kütuseaktsiisi puhul on eesmärk jätkata väheste erisustega, mis loob eeldused maksu paremaks laekumiseks. Senisest enam plaanime kasutada alkoholiaktsiisi kui üht mõjutusvahendit alkoholismi vastu võitlemisel. Selleks analüüsime tänast alkoholipoliitikat: võrdleme aktsiise erinevates alkoholiliikides. Kõike seda teeb riik kooskõlas täiendavate administratiivsete meetmetega salaturuga võitlemiseks.

Ühe keskkonnapoliitilise ja -strateegilise sammuna valmib lähitulevikus avalikuks aruteluks ökoloogilise maksureformi kontseptsioon: maksude ümberorienteerimine tulu maksustamiselt loodusressursside kasutamise ja looduse saastamise maksustamisele. Ökoloogilise maksureformi eesmärk on maksubaasi nihutamine tööjõult keskkonnale.

Kuna tolliliidus kehtib kaupade vaba liikumise printsiip ning ühine väliskaubanduspoliitika, ei ole Eestil võimalik iseseisvalt otsustada tollimaksude suuruse üle. Küll aga saab tollimakse mõjutada ELi otsustusprotsessis. Eesti on madalate tollimaksude ja vabakaubanduse laiendamise poolt, samuti peame õigeks võimalikult lihtsaid tolliformaalsusi, tegemata järeleandmisi ELi välispiiri tollikontrolli kvaliteedis.

ELi tasandil peame vajalikuks ühehäälsuse printsiibi säilitamist maksuküsimustes. Samas oleme avatud aruteludele ja aktsepteerime initsiatiive, mis vähendavad ettevõtete administratiivset koormust ja tõstavad ELi ja sealhulgas Eesti konkurentsivõimet maailmas. Vältida tuleb Eesti ettevõtja sattumist karmimatesse konkurentsitingimustesse.

Me ei toeta laiaulatuslikku liikmesriikide maksusüsteemide harmoniseerimist. Liikmesriikidele peab jääme nende suveräänne õigus valida nende majanduse arengule kohane maksusüsteem. Maksimaalselt tuleb aga harmoniseerida kaudseid, sh keskkonnamakse.