Imagoreklaam on tõhusaim televisioonis

ASi Sangaste Linnas tegevdirektori Pille Poki sõnul on tuntuse tõstmiseks kahtlemata kõige efektiivsem hea idee ja teostusega ning õigele sihtrühmale edastatud telereklaam. Samas nentis Pokk, et see on ka kõige kallim meediaväljund ja keskmise suurusega ettevõte ei saa seda tihti endale lubada.

Sangaste Linnas on oma Heleni kaubamärki kandvate kiirputrude reklaamiks kasutanud naistele ja pereemadele mõeldud ajakirju, sest selle toote sihtrühmaks on eelkõige naised.

Ajakirjades pole reklaamitud ainult tooteid, vaid on selgitatud, kui vajalik on toituda tervislikult. Samuti on pakutud perenaistele retsepte, mida kõike annab valmistada Heleni helvestest.

Poki sõnul on positiivne ka poodides läbi viidud degustatsioonide kogemus, kuid negatiivseks momendiks on seal see, et kauplus hõlmab korraga väga väikest sihtrühma.

Reklaamikampaania peab Poki sõnul olema kindlasti hästi läbi mõeldud ja kanal tuleb valida sihtrühmast lähtuvalt. ?Kampaania ajal peab olema kasutusel mitu erinevat meediakanalit, sest ühele kanalile keskendumine on üheks ohuks ja ei pruugi anda tulemust, olgu see siis raadio, tele, ajakirjandus või otsepostitus,? lisas Pokk.

Ka Coca-Cola Balti Jookide ASi Balti piirkonna juhi Andrus Kuusi sõnul on brändi tuntuse tõstmiseks nii Eestis kui ka teistes Balti riikides kindlasti tõhusaim kanal televisioon.

Kuus lisas, et ka kulude poolest on telereklaam täna veel optimaalne kanal ja seda nii tootest, tootegrupist kui ka tarbijagrupist sõltumata.

?Televisioonile konkurentsi pakkuvad kanalid, nagu seda on internet, välimeedia, trükipress (seda eriti Eestis), on tihti seotud piiravate võimalustega, nt internetile juurdepääs, ja ka suhteliselt kõrge hinnaga, ning seetõttu omavad teisejärgulist tähtsust,? ütles Kuus.

Nende kanalite tähtsus võib Kuusi sõnul olla suurem mingite konkreetsete toodete või tarbijagruppide puhul, millest tingituna omab konkreetne alternatiivne meediakanal suuremat osatähtsust kogu turundusplaanis. Näiteks arvutimängude puhul on internet esmane meediakanal.

Kuusi sõnul on Eestis informatsiooni kanalite võimaluste kohta küllaldaselt, et otsustada õige kanali kasuks. Seetõttu pole ka tihti reklaami ebaõnnestumise põhjuseks tema sõnul vale meediakanali valik, vaid pigem vale sõnum.

Sobivat sõnumit on väga keeruline leida, sellest veelgi keerulisem on leida õige viis selle sõnumi edastamiseks tarbijale arusaadavas keeles ja vormis. ?Lisaks õige sõnumi edastamisele määrab edukuse see, kuivõrd on turundustegevus integreeritud, või teiste sõnadega, kas on kasutatud kontseptsioonilist lähenemist toote turundamisel,? selgitas Kuus.

Kõik, mida turunduses tehakse, peab Kuusi sõnul olema osa alustalast, mis kokku moodustabki brändi sellisena, nagu see on planeeritud. ?See tähendab, et kõigel, alates meediast, müügitoetusest, interneti kodulehest ja lõpetades sponsorlusega, on kindel ja teadlik osa ühest tervikust. Siin ei ole kohta juhuslikul reklaamil ega sponsorlusel, mis omakorda liigselt koormavad ressursse ja juhivad tähelepanu kõrvale,? lisas Kuus.

Vaadates telekanalites jooksvaid reklaame, tuleb nentida, et ainsad, kes ei tea, kuidas oma tarbijani jõuda, oleme me ise.

Reklaamid on lõputult täis rumalust, laiskust, laenamist ja pagan teab mis musta veel.

Kas te olete näinud midagi tobedamat kui see mähkmete reklaam televiisoris, kus papa loeb lapsele unejutuks laulu ?Rong see sõitis tsuhh, tsuhh, tsuhh?, selle asemel, et talle seda laulda? Tõenäoliselt peegeldab see eelkõige copywriter?i või reklaami tellija lapsepõlve.

Zorro saadab lapse kooli pühapäeval ? pühapäevakooli? Seda sealt küll välja ei loe.

Rahvamobiil eksponeerib eramajas elamist ja juudotrennis käimist. Kas täiesti vabalt kättesaadavad asjad kogu Eesti rahvale?

Soome firma Neste on aru saanud, kuidas turul käituda. Ta laulab eesti jõululaulu, leiab tee sinu mõttemaailma, räägib sinuga sinu keeles ja sinu märkides. Ei tule lööma reklaamiga ?kaikkista valtakunnan vaatehuoneista??.

Radiolinja, samuti Soome firma, on väga hästi mõistnud meie turu käitumist. Ma ei imestaks, kui ta Nestega koos turgu ei uuriks. Ilmselt on tegemist lihtsalt intelligentsete inimestega. Radiolinja kõige ilusam leviala on Eestis. Ja mõelgu need soomlased, mis tahavad.

Ja siis oleme, hopsti, oma kodumaiste toodete küüsis. Selveril näiteks on Ameerika jõulud. Kõva häälega pasundatakse, et ?kodus tehtud, hästi tehtud?, ja samal ajal rebitakse McDonald?si kiirtoidult pabereid ümbert. Teisisõnu mängitakse vastupidise sõnumiga, taustamuusikaks ?We wish you a merry Christmas and a happy new year?.

Või siis Aura mahlad ? justkui häbenetaks meie eesti keelt ja kodu. Pakutakse vaateid ja purskkaevu, taustal ingliskeelne laul. Ja jälle peaks justkui kodumaine toode olema.

Ainsad, kes ei tea, kuidas oma tarbijani jõuda, oleme me ise ja tundub, et selleks, et eestlasele reklaami teha, peab vist ikka soomlane olema.

Klassikaliselt peetakse kõige kiiremateks tuntuse kasvatajateks televisiooni ja välireklaami. Ometi ei tööta need kanalid ka alati: televisioonis on vaja küllaldast korduste arvu ja välireklaamis piisavat reklaamikandjate arvu. Lisaks mängivad väga suurt rolli kampaania sõnum ja reklaami kujundus, mis võivad tulemust parandada või kogu meediainvesteeringu ära nullida.

Kiire tulemuse võivad anda ka originaalsed meedialahendused: meelde tuleb aastatetagune Koffi kampaania heinapakkidel maanteedeäärsetel põldudel.

Head tulemust pole loota, kui reklaamikanalina kasutatakse vaid üksikuid reklaamipindasid, juhuslikku sponsorlust, väikeseid üritusi, mis ei toeta müügiprotsessi, kodulehekülge, mida ei leita, reklaammaterjale, kliendilehti, mis ei levi. Selliseid kanaleid, mis kindlasti ei tööta, ei saa välja tuua. Kanali valik sõltub sihtgrupist ja selle meediatarbimisest.