Konkurentsivõime tõstmiseks kärbivad Euroopa riigid makse

Selle aasta alguses jõustunud tulumaksukärped jätavad Euroopa maksumaksjatele kätte vähemalt 280 miljardit krooni, on kokku arvanud agentuur Bloomberg.

Rahasüstist oodatakse turgutust eelkõige tarbimisele ja investeeringutele, sest seni ekspordist kantud Euroopa majanduskasv on aeglustumas. Seda ka mullu 7,6% tugevnenud euro toimel. Kasvu prognoosib Euroopa Keskpank ühisraha jagavas 12 riigis tänavu vaid 1,9%. Piirkonna suurimas majandusruumis Saksamaal kõiguvad kasvuprognoosid 0,8?1,2% vahel.

Protsentuaalselt suurimad tulumaksukärped jõustusid aasta algusest Austrias, mille naaberriigis Slovakkias kehtib juba aastapäevad ühtne 19% tulumaks. Samuti Rumeenias, mille värskelt ametisse asunud valitsus loodab radikaalse sammuga riiki tuua välisinvestorid ning vähendada varimajanduse suurt osakaalu.

Austria pakub juba arvestatavat konkurentsi nii mõnelegi Ida-Euroopa riigile, kes meelitavad investoreid madalate maksude ja odava tööjõuga, kirjutas eile Kauppalehti. Lisaks soodsale maksukliimale on investorite jaoks atraktiivne Austria väga hea infrastruktuur ning asukoht Ida-Euroopa kiire kasvuga turgude lähistel. Austria ettevõtlusagentuur ABA peab lehe andmeil kõnelusi umbes 300 välisfirmaga, neist pooled Saksamaalt, kes tahavad oma tegevuse Austriasse üle kolida. Läinud aastal kolis Saksamaa kõrgete maksude eest Austriasse 42 firmat.

Ka Saksamaa ise jätkab maksude alandamist, ent kuna paralleelselt on käimas sotsiaalkindlustussüsteemi reformid ning tööpuudus on viimase 7 aasta kõrgeimal tasemel, ei too maksude alanemine veel tarbimise kasvu. Nii ei suuda tarbimine korvata ekspordi vähenemist ning majanduskasv kiratseb. Ka maksutase on jätkuvalt liiga kõrge ? ekspertide hinnangul peaks ettevõtete tegelik maksukoormus Saksamaal alanema praeguselt 36 protsendilt vähemalt 30 protsendile.

Sarnased probleemid on Prantsusmaal ja Itaalias, kus aga nii president Jacques Chirac kui peaminister Silvio Berlusconi on lubanud maksude alandamist jätkata.

Saksamaal alanes tulumaksu kõrgeim määr sel aastal 45 protsendilt 42 protsendile ning madalaim määr 16 protsendilt 15-le.

Samuti on valitsus hakanud järk-järgult juurutama süsteemi, kus pensionifondi tehtud sissemaksed maksust vabastatakse ning pensionid maksustatakse väljamaksmise hetkel. Tänavu peaks need meetmed ?vabaks andma? ca 15,6 miljardit krooni.

Kokku ulatuvad valitsuse maksukärped tänavu 101,6 miljardile kroonile, pärast läinud aasta kärpeid kokku 235 miljardi krooni väärtuses.

Iirimaa annab sellest aastast maksukergendust esmakordselt oma kodu soetajatele. Samuti saavad kergendust kõrgeima, 42% tulumaksu määraga maksustatud isikud. Enne läksid kõrgeima maksu alla need, kelle aastatulu oli vähemalt 438 000 krooni, nüüd on uus piir 460 000 krooni aastas. Kuni sinnamaani on tulu maksustatud 20 protsendiga.

Taanis alanes ettevõtte tulumaks 30 protsendilt 28 protsendile.

Poolas peaks tänavu jõustuma tulumaksu senisest kõrgem ülempiir ? 40 protsendi asemel 50%, mis kehtiks enam kui 2,3 miljoni kroonise aastatulu saajatele.

Norras tõi alanud aasta tulumaksu osas kergendust eelkõige eramaja omanikele ning varamaksu kohustuslastele. Samal ajal tõusis riigis aga käibemaks ? üldmäär 24 protsendilt 25 protsendile, maksubaas laienes ning tõusid ka mitmed madalamad käibemaksu määrad. Samas toidukaupade käibemaks alanes 12 protsendilt 11 protsendile.

Rootsis ei ole selle aasta algusest enam kinkemaksu ega pärandimaksu. Palju kritiseeritud varamaks alanes, kuid jäi siiski alles. Samal ajal tõusid maksud energiale ja kütusele.

Soome ettevõtte tulumaks alanes tänavu 29 protsendilt 26 protsendile. Dividenditulu läks osaliselt maksu alla ning muutus aktsiate müügist saadud tulu maksustamine. Osaliselt on see tulu maksuvaba, teisalt ei saa teenitud kahjumit enam maksustatavast tulust maha arvata. Kapitalitulu maks alanes 29 protsendilt 28 protsendile.

Lätis tõusis maksuvaba miinimum seniselt 468 kroonilt 579 kroonile kuus. Ettevõtjate jaoks paranesid lootusetute võlgade maksustatavast tulust mahaarvamise tingimused, jõustusid mitmed käibemaksumuudatused.

Leedu uus valitsus kaalub praegu hoopis kinnisvara- ja sõidukimaksude tõstmist ning maksusoodustuste kärpimist, et vähendada eelarvedefitsiiti ning püsida euroga kiire liitumise graafikus. Suurem maksupakett on kavandatud 2006. aastasse, kus valitsus sooviks muu hulgas näha üksikisiku tulumaksu alanemist.

Ungari kaotas keskmise, 26% määra üksikisiku tulu maksustamise skaalal ning tõstis piiri, kust tulu läheb maksu alla kõige madalama, 18% määraga ? 51 200 kroonilt 96 000 kroonile aastas. Samas hakkas kehtima lisamaks finantsasutustele ning suurenes dividendide maksustamine.

Rumeenia, ELi kandidaatriik, kehtestas uue reformimeelse valitsuse otsusel aasta alguses ühtlase 16% maksumäära nii ettevõtete kui ka üksikisikute tuludele. Varem oli üksikisiku tulumaksu kõrgeim määr 40% ning ettevõtte tulumaks 25%.

Austria kärpis aasta alguses ettevõtte tulumaksu 34 protsendilt 25 protsendile. Kokku küünivad selleks aastaks kavandatud maksukärped 46,9 miljardile kroonile.

Türgi, mis alustab pärast pikka ootamist sel aastal ELiga liitumiskõnelusi, langetas aasta algusest ettevõtte tulumaksu 33 protsendilt 30 protsendile ning üksikisiku tulumaksu kõige kõrgemat määra 40 protsendilt 35 protsendile.

Kreekas alanes ettevõtte tulumaks aasta alguses 35 protsendilt 32 protsendile. See on osa valitsuse kavast alandada maksu määra kolme aastaga kokku 10 protsendipunkti võrra. Samuti soovib valitsus leevendada riiklike kulutuste järsku vähenemist pärast Ateena olümpiamänge läinud aastal ? riigieelarves on tänavu 2,3 miljardit krooni ettevõtete investeerimistoetusteks ning täiendavaid maksusoodustusi investeeringute maksustatavast tulust mahaarvamise osas.

Itaalias kiitis parlament vahetult enne aastavahetust heaks riigieelarve, kus oli ligi 101,6 miljardi krooni eest peamiselt tulumaksu kärpeid.

Lisaks on seal meetmed, mis peavad ergutama ettevõtteid uusi töökohti looma. Tulumaksu ülempiir alaneb 45 protsendilt 43 protsendile. Ülejäänud tuluvahemikud maksustatakse vastavalt 23, 33 ja 39 protsendiga.

President Jacques Chirac lubas küll sel nädalal, et riik peab tänavu maksukärbetega vahet, kuid selle aasta riigieelarves on siiski maksukärpeid 31,3 miljardi krooni eest.

Pool sellest on kavandatud tarbimise ergutamiseks. Ette­võtte tulumaks alaneb poole protsendipunkti võrra, 34,9 protsendile. Firmadele, mis tegutsevad kõrge tööpuudusega piirkondades või mis töökohti Prantsusmaale üle toovad, pakutakse maksusoodustusi. Soodustusi saavad ka kodutöödele abi palkajad.

Portugalis alanes sel aastal madalaima sissetuleku saajate tulumaksu määr 12 protsendilt 10,5 protsendile. Ülempiir 40% neile, kes teenivad aastas enam kui 850 600 krooni, jäi samaks.

Sarnaselt Euroopa maksutrendidega kärbib ka Eesti oma tulumaksu, samas tuleb maksutõus aktsiisiside näol, mis on tingitud Euroopa Liiduga liitumisest.

?Jah, praegu on Euroopa riikides trend maksude kärpimise suunas,? kinnitas Eesti Kaubandus-Tööstuskoja majanduspoliitika- ja õigusosakonna juhataja Reet Teder. ?Eesti ei ole läinud teist teed.?

Selle aasta 1. jaanuaril langes nii eraisiku kui ka ettevõtte tulumaks Eestis 26 protsendilt 24 protsendile, seejuures kasvas eraisikute maksuvabastuse määr 1400 kroonilt 1700 kroonile.

Küll tõusevad Eestis aga alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisid. ?Aktsiiside tõstmine oli Euroopa Liiduga liitumisel võetud kohustus,? lausus Teder. ?Liitudes klubiga, tuli teatud tingimusi arvestada.?

Hansabank Marketsi makroanalüütiku Maris Lauri sõnul on näha, et uutes riikides kohendatakse maksusüsteeme ning osa makse tõstetakse ? liigutakse sarnaste põhimõtete poole, samas kärbitakse tulumaksu.

Lauri kinnitusel on see üleüldine trend kogu Euroopas. ?Tõstetakse makse, mis peaksid toetama n-ö ratsionaalsemat ja loodussõbralikumat tarbimist,? selgitas ta.

Tema sõnul tuleb arvestada ka eri riikide maksusüsteemide erisustega. Eestis on võetud eesmärgiks võimalikult vähe erisusi maksude osas, aga näiteks Saksamaal, kus esmapilgul on ettevõtte tulumaks võrreldes Eestiga kõrge, on väga palju erijuhte. ?Kui vaatame tegelikke maksulaekumisi, siis Saksamaa on Euroopas kõige väiksema ettevõtte tulumaksuga, sest seal on nii palju eripärasid,? rääkis Lauri.

Rahandusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna nõuniku Veiko Valkiaise sõnul aktsiiside tõus Eestis tulumaksu langust ära ei söö, sest muudatuste eesmärk polnudki inimestele rohkem raha kätte jätta. ?Maksukoormuse ümberstruktureerimine võimaldab lihtsalt inimestel endal oma raha kasutamise üle otsustada,? lisas Valkiainen. Üldine maksukoormus jääb endiselt 33 protsendi kanti.

Järgneval kahel aastal peaks tulumaks Eestis langema kõigepealt 22 protsendile ja 2007. aastaks 20 protsendile.