Tallinna ümbruse areng sõltub infrastruktuurist

Üha rohkem tallinlasi asub elama pealinna äärealadele ja lähivaldadesse. Kolima on hakanud ka tööstusettevõtted. Tallinna laienemisel lähivaldadesse on aga takistuseks puudulik infrastruktuur: elektrivarustus, -võimsus, teedevõrk, vee- ja kanalisatsioonitorustikud ja muud kommunikatsioonid. Samuti ei ole vallad arenguplaanides arvestanud nii kiire elanikkonna kasvuga.

Piirkondade varus­tamiseks vee ja kanalisatsiooniga loodetakse paljuski Euroopa Liidu fondide abile. Kuna abi taotlemine nõuab aega, siis jõutakse ehitustegevuseni alles 2006?2008. Samal ajal ei tohi pidurdada piirkonna arengut, sh elamuehitust.

Paljudes piirkondades pole alustatud detailse vee­va­rus­tuse ja kanaliseerimise tehniliste lahenduste koostamisega. Maaomanikele võib selline olukord tuua kaasa põhjendamatuid riske ja kulusid, hoolimata sellest, et kinnisvaraturg on täna uute arenduspiirkondade suhtes vastuvõtlik.

Tallinna Vesi on koostöös kinnisvaraarendajate ja mitme vallava­lit­susega alustanud reoveekanalisatsiooni eelvoolude ehitust. Keskkonnakaitse seisukohalt ei tohiks kinnitada planeeringuid, kus kinnistute kanaliseerimine on lahendatud kogumiskaevudega ja veevarustus kohalike puurkaevudega. See raskendab tulevikus kõrvalpiirkon­dade tsentraalset kanaliseerimist.

Eelvoolurajatiste ehituskulu kaetakse üldjuhul uute asumite liitumistasudest. Mõne arendusala lokaalne lahendamine toob kaasa liitumistasu suurenemise teistele kinnistutele.Eelvoolukollektoriga liitumi­se tasu kujuneb osamaksuks selle ehituskuludest ning need jagatakse kogu piirkonnas lii­tu­vatele kinnistutele. Rae ja Kiili valla maaomanikel on juba täna võimalus lahendada kvartalisisene kanaliseerimine tsentraalselt. Valdadel, mis rajavad piirkonnale eelvoolutorustikud, on kindlasti oluline eelis teiste ees, sest valla territooriumi üldine areng, sh elamuehitus ja tööstuse areng, sõltub paljuski just piirkonnale tsentraalse veevarustuse ja ühiskanalisatsiooni rajamise kiirusest. Määrav tegur on loomulikult ka hind. Reovee tariifide osas sõlmib Tallinna Vesi valdadega pikaajalisi, kuni aastani 2015 kehtivaid lepinguid. Tariif Tallinna linna ja liituva valla piiril on väiksem kui Tallinna lõpptarbija oma. See on võimalik, kuna kohalik vee-ettevõtja katab valla maale jäävate torustike opereerimiskulud. Selline leping ning tariifiregulatsioon annab kindluse ka omavalitsusele tegemaks pi­ka­ajalisi otsuseid valla infrastruktuuri planeerimisel.

Harjumaa piiratud põhjaveeressurss ei võimalda veemahukaid ettevõtmisi. Uute puurkaevude rajamine on kulukas ja toob piirkonna planeerimisel kaasa keskkonnakaitse erinõudeid. Oluliselt odavam oleks rajada üheastmelisi puurkaev-pumplaid, kuid nendega pole alati võimalik tagada nõutav veekvaliteet ja kogu piirkonna varustatus tuletõrjeveega. Piisava tuletõrjevee olemasolu vajalikkuse ilmekaks näiteks olid probleemid Viimsi lihatööstuse põlengu ajal.

Veemahukate ettevõtmiste elluviimisel on lahendus veeva­rustuse tagamine puhastatud pinnavee baasil. Rae valla tööstuspiirkond peaks saama lähiajal võimaluse oluliseks arenguks, sest Rae valla ja Tallinna Vee kokkuleppel rajatakse suveks valla piirile veemagistraal. See võimaldab ehitada välja Tartu maantee äärde planeeritava tehnopargi.

Võidab see omavalitsus, kes suudab lahendada infrastruktuuride väljaarendamisega seotud küsimused kompaktselt. Selline vald on kindlasti ka viie või kümne aasta pärast atraktiivse elukeskkonnaga. Tänaseid vigu on raske hiljem paran­da­da. Reoveesüsteemide ümberehituse ja kogumiskaevude likvideerimisega seotud kulutused on kindlasti oluliselt suuremad kui tänased komplekssed lahendused. Meeles tuleb ka pidada, et kinnisvaraturu tõus ei kesta igavesti.

Autor: Virgo Roasto