2005. aasta ? parem kui 2004

Elu on ilus ja veel paremaks läheb, arvab majandusminister Andrus Ansip rõõmsameelselt. Jagame ministri optimismi ? 2005. aasta tuleb parem, kui oli eelmine. Äripäeva hinnangul kasvab Eesti majandus 7%.

Konjunktuuriinstituudi prognoos jääb meie omale alla, ent on samuti optimistlik ? 6,5%. Rahvusvaheline Valuutafond ennustab Eestile majanduskasvu aeglustumist 5,4 protsendile ? prognoos eelmiseks aastaks oli 5,8%.

Eesti liitumisel Euroopa Liiduga ennustati meile majanduskasvu aeglustumist ? tunduvalt aeglasema kasvuga ELi enda mõjul. Seda ei juhtunud. Kasvukiirust hoidis ülal forsseeritud tegevus Euroopa majandusliiduga ühinemiseks, samuti hea majanduskliima ? soodne maksupoliitika ja madalad tööjõukulud ?, mis mõjutas välisinvesteeringute sissevoolu.

Pärast liitumist ELiga on välisinvestorite huvi Eesti vastu veelgi kasvanud. Siseriiklik majanduskeskkond ei muutunud. Riigi reitingud on head. Äsja avaldatud Heritage Foundationi ja Wall Street Journali majandusvabaduse indeksis tõusis Eesti neljandale kohale. Sellised sõnumid hoiavad meid ka edaspidi välisinvestorite huviorbiidis.

Mitmed välisettevõtted on toonud oma tootmise üle Eestisse. Suurenenud on ka kohalike ettevõtjate investeeringud oma ettevõtteisse, seejuures absoluutnumbrites on investeeringute maht pea võrdne väikestes, kuni 9 töötajaga firmades ja üle 250 töötajaga firmades.

Hea kasvukiirendi on EList tulev abiraha ? jätkub hoogne teedeehitus, ettevõtted-asutused saavad abi investeeringuteks ning arendustegevuseks.

Teisalt soodustab ärihoonete ja elamute ehitamist odav laenuraha. Tugev konkurents pankade vahel ja Euroopa kesine kasv hoiavad laenuintressid ka tänavu madalal.

Tööpuudus väheneb 8,5 protsendile. Suureneb tööjõu väljavool, mis avaldab survet palgatõusuks. Seega peame korrigeerima oma novembrikuist ennustust, et erasektoris jääb palgatõus alla 5 protsendi. EKI prognoos, keskmiselt 9,7%, on tõele lähemal. Samas võib tulumaksureform aeglustada brutopalga kasvu.

Ent ka siin on positiivne pool: jaanuarist jõustunud madalam tulumaksumäär, 24%, ja suurem maksuvaba sissetuleku osa, 1700 krooni, jätab inimestele kätte rohkem raha. See läheb tarbimisse, kasvatades samuti majandust.

THI püsib tänavu 3,5% piirimail. Kiirem majanduskasv kiirendab inflatsiooni, samuti administratiivselt reguleeritavate hindade tõus. Vesi ja kanalisatsioon kallines juba aasta algusest, tulemas on elektri hinna tõus ning kallineb ka jäätmekäitlus ? 1. maist ootab meid pakendiaktsiis. Tarbijahindu tõstvalt mõjub ka euroabi.

Teiselt poolt sidekulud vähenevad, odavamaks muutub toit ? konkurents tasakaalustab hindade tõusu. Odav dollar räägib kütuse hinna stabiliseerumise kasuks.

Majanduskasv tuleb tänavugi peamiselt sisetarbimise arvel. Hea oleks, kui eksport selles samuti suuremat rolli mängiks. EKI on siingi optimistlik, prognoosides ekspordi kasvuks 11%. Teenuse ekspordi pool muret ei valmista ? tänavu oodatakse Eestisse rohkelt turiste.

Võimalik, et üks suuremaid riske tänavu ettevõtlusele ? töötajate massiline lahkumine välismaale tööle ? pöördub lõpuks ettevõtjate kasuks. Nagu Vene kriis ärgitas otsima kiiresti uusi turge, paneb ehk ka töötajate lahkumine ettevõtjaid kärmemalt tegutsema uute ideede ja (ekspordi)võimaluste leidmiseks, tootlikkuse suurendamiseks.

Peaasi on uskuda sellesse, mida iganes teeme, ja teha seda hästi. Ettevõtlikkus ja positiivne meelestatus tagab pool võitu, soodne majanduskliima teise poole.

Autor: ÄP