Püha õhtusöömaaeg kri?naiitide söögikohas

Toiduvalmistamine ja söömine ei teeni maiseid ihasid ja naudinguhimu, toitu tehakse jumalale ja ka süüakse jumala kiituseks. Jumal on kõiksus, kõik on jumalast ja inimese ülim püüd siin maa peal on jumala teenimine.

Gurmaanid teavad ka ilma igasuguse religiooniõpetuseta, et ilma armastuseta head rooga ei sünni, olgu retseptid kui tahes geniaalsed. Vanaema pannkookide fenomen on kõigile tuttav ? parimad pannkoogid on need, mida hea vanaemakene armastusega oma lapselastele küpsetab. Et sööjad ikka teaks, kuidas asjad käivad, on Gauranga menüüsse peale roanimede kirja pandud ka juhised, kuidas toidu abil jumalale lähemale saab. Nii eesti kui ka inglise keeles, vaheldumisi.

Jutt jumala õige, nii võiks ju olla küll. Aga sellel päeval polnud kokk kõiksusega head ühendust saanud, Alu Kofta nimeline juurviljapall oli väsinud maitsega ja tuimavõitu. Ja menüükirjutaja oli lausa pettusega maha saanud: kirjas on juurviljapallid, mis ju kahte või enamatki asja tähistavad, taldrikul oli üksainus. Odavates kõrtsides tavatsetakse kliente tihtipeale sel moel petta, et lubatakse rohkem, kui raatsitakse anda. Jumalale meelepärases kohas peaks lubadused tegelikkusega paremini kokku käima, arvan ma.

Ülejäänud road (ainult taimetoit, loomulikult) olid paremini välja tulnud. Supp Sambra ? hernesupp kookose ja juurviljadega, Bengali ?a?lõkk ? köögivili ja juust hernejahutaignas ja ingveri-sidrunitee olid maitsvad, huvitavad ja värsked. Malbe sarisse mässitud ettekandja hoolitses meie eest kenasti, kuigi natuke aeglaselt, aga tõe teel polegi sobiv kiirustada.

Kõige rohkem meeldis mulle leidlikkus, kui odavalt ja väheste vahenditega oli kunagistesse kaupluseruumidesse eksootilisust toodud. Sööjaid jätkus, publik paistis olevat rahul. Koju kätte toodud pühadusi nautisid nii madalatel järidel ristijalu magusat lassit rüüpavad boheemlased kui ka menüüst inspiratsiooni otsiv kirjaneitsi.