Kui torm laastab, siis kes taastab?

Nädalavahetusel Eestit laastanud torm tekitas suuri kahjusid, mida valitsus hakkab täna erakorralisel istungil arutama. Kes selle loodusliku hävitustöö kinni maksab?

Äripäev usub, et riigi esimene ülesanne on ehitada üles hävitatud infrastruktuur. Teiseks ülesandeks on toetada kohalike omavalitsuste kaudu neid inimesi, kes pärast tormi kõige enam rahalist abi vajavad. Ettevõtted peavad ise hakkama saama.

Tormikahjude ulatusest on praegu keeruline kirjutada, sest neid pole veel kokku arvestatud. Võrdluseks: Läti rahandusminister hindas kahju oma riigis umbes 450 miljoni krooni suuruseks, Suurbritannias näiteks räägitakse sadadest miljonitest kroonidest.

Lääneriikides on peamiseks kahjude kinnimaksjaks kindlustusfirmad, sest enamik inimesi on oma kodu selliste juhtumite vastu kindlustanud. Eestis seevastu ei ole kuigi paljud inimesed veel kodukindlustust sõlminud. Elanik­kond on meil vaesem ja kuna suuri loodusõnnetusi juhtub harva, oodatakse sellega. Nii nagu hambaarsti juurde minnakse siis, kui valu enam öösel magada ei lase, hakatakse ka kodu kindlustama siis, kui valus õppetund turjal. Kuna kindlustamine on võimalik, võib küsida, miks peavad teised selle pärast muretsema. Ega siis need, kellel autot pole, ei pea ka riigi kaudu raha pihku laduma nendele, kelle neljarattaline maanteel avariisse satub. Isegi kui põhjuseks on libe tee ja kehv ilm.

Kuid Äripäev arvab, et kohalikud omavalitsused võiksid seekord teha erandi inimestele, kelle sissetulekud on väikesed ja kelle elamisele torm sellist kahju tegi, et neil endal on seda võimatu korvata. Riik omakorda võiks vajadusel aidata neid omavalitsusi, kelle elanikud kõige enam abi vajasid. Mingit retsepti kahjude hindamisel anda pole.

Kindlasti ei peaks aga riik abistama otseselt rahaga ettevõtjaid, kelle äri tormis kannatada sai. Kuigi meeleolu Pärnu ettevõtjate seas on nukker, ei ole midagi teha ? riskid kannab omanik. Riigi abi ettevõtjale on abi vee ja tuule hävitus­töö pidurdamisel ning koristus- ja päästetööd, pärast tormi lõppemist aga lagunenud infrastruktuuri kiire ülesehitamine. Sanatooriumid ja SPAd jäävad remontida omanikele, teed ja pingid linnale.

Tobe on aga see, et needki, kel kodukindlustus sõlmitud, pole sellega veel tormivete eest kaitstud. Toimetus uuris näiteks üht aastas ligi 1300 krooni maksvat IF Kindlustuse tüüplepingut, milles oli kindlustusjuhtumiks loetud loodusõnnetus ja veeavarii. Kuid loodusõnnetust puudutavas lõigus jäi segaseks, millistel puhkudel kahju täpselt korvatakse.

Ning veeavarii kohta märgiti lepingus, et kindlustusjuhtumiks ei loeta kahju tekkimist siis, kui see tekkis ?loodusjõududest tingitud vee sissetungimisel kanalisatsiooni­süsteemi kaudu?. Kokku oli loetletud seitse juhtumit, kus veeavarii ei kuulu kindlustusjuhtumite sekka, ning selle loetelu ees seisis salakaval sõna ?näiteks?. Tähendab, loetelu pole lõplik ja kindlustusfirma vaatab iga kord ise, kas maksab? Äripäev ootab kindlustusfirmadelt lepingusätete selgitusi.

Autor: ÄP