Kõige enam said räsida Rootsi metsad, kus orkaan murdis maha hinnanguliselt umbes 75 miljonit tihumeetrit metsa. Seda on väga palju, kui arvestada, et Rootsi aastane raiemaht on umbes 80 miljonit tihumeetrit.
Balti riikidest sai kõige rohkem kannatada Läti, kus torm murdis hinnanguliselt neli miljonit tihumeetrit ehk üle kolmandiku aasta keskmisest raiemahust. Eestis langetasid tuuleiilid hinnanguliselt üks miljon tihumeetrit metsa ehk kaheksandiku aastasest raiemahust.
?Puiduturu kõige suuremaks mõjutajaks saab tormijärgne olukord Rootsis,? ütles Eesti suurima puiduvarumisfirma ASi Stora Enso Mets metsandusjuht Indrek Tust. ?Balti riikides kujuneb probleemiks, kuidas murtud puud pehme talve tingimustes metsast kätte saada.? Stora Enso Mets varustab eelkõige ümarpalgiga Stora Enso Timberi gruppi kuuluvaid saeveskeid Imaveres, Paikusel, Näpis ja Saugas.
Tusti sõnul võib Rootsi murtud metsadest tulema hakkav okaspuulaviin langetada just paberipuidu kokkuostuhindasid. ?Tormikahjustused tuleb ju ruttu likvideerida,? põhjendas Tust. ?Murtud metsast saetööstustele sobivat palki eriti ei saa, küll aga kõlbab sealt tulev väga hästi paberipuiduks.? Tust ei soovinud spekuleerida, kui palju okaspuu paberipuidu hinnad võivad langeda.
Ühe suurema paberipuidu varuja ASi Mets ja Puu tegevjuht Kalevi Mikkonen ütles, et ilmselt on lähiajal üha raskem müüa Eestist paberipuud Rootsi. ?Rootsi oma puit ujutab turu üle ja väheneb vajadus mujalt osta,? ütles Mikkonen. ?Lähinädalad näitavad, milliseks olukord ja hinnad kujunevad.?
Mets ja Puu varub aastas ligi 0,9 miljonit tihumeetrit puitu, millest umbes 0,7 miljonit tihumeetrit on paberipuit. Samas suurusjärgus varub aastas paberipuitu ka Stora Enso Mets. Hinnanguliselt eksporditakse Eestist aastas kokku umbes kaks miljonit tihumeetrit paberipuitu.
Seni on paberipuidu kokkuostuhinnad Eestis pidevalt tõusnud, kusjuures eriti kiire tõus oli eelmisel aastal. Kui Riigimetsa Majandamise Keskus maksis 2003. aastal näiteks männi paberipuidu tihumeetri eest keskmiselt 317 krooni ja kuuse paberipuidu tihumeetri eest keskmiselt 366 krooni, siis eelmise aasta novembris oli männi paberipuidu tihumeetri kokkuostuhind tõusnud 460 kroonini ja kuuse paberipuidu tihumeetri hind 537 kroonini.
Metsakahjustuste likvideerimine ei too saeveskitesse ümarpalki laviinina, sest üksikute murtud puude ülestöötamine on vaevanõudev.
?Kui kolme aasta tagune suvine orkaan lükkas metsa suurte massiividena ümber, siis nüüd murdis torm puid enamjaolt ühekaupa,? rääkis Harjumaal asuva saeveski ASi Balcas Eesti direktor Indrek Palumaa. ?Üksikute puude ülestöötamine tähendab aga seda, et murtud puud ei jõua saeveskitesse mitte laviinina, vaid tasapisi.?
Palumaa sõnul võivad kodumaise toorme kogused isegi väheneda. ?Ilmselt jätavad nii RMK kui ka erametsaomanikud planeeritud lageraied esialgu tagaplaanile ja tegelevad murtud puude metsast kättesaamisega,? põhjendas Palumaa. ?Üksikute puude ülestöötamine võtab rohkem aega ja on vaevanõudvam.?
Seotud lood
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.