Eesti pole atraktiivne? Tulu siia jätmine näitab, et on

Tänase Äripäeva uudise järgi on otseinvesteeringud Eestisse vähenenud, samas on kasvanud siin teenitud kasumi reinvesteerimine uude tootmisse. Äripäeva arvates ei ole Euroopa Liitu astunud Eesti kaotanud oma nägu investeeringuobjektina, kuna majanduskliima halvenemise korral ei reinvesteeriks ettevõtted siia oma Eestis teenitud kasumit.

Otseinvesteeringud Eestisse vähenesid Eesti Panga andmetel esimese kolme kvartaliga 22% ehk umbes 8,3 miljardile kroonile, see on fakt. Vähenemise oluline põhjus on aktsia- ja osakapitali laienemise pidurdumine. Seega on n-ö uut välisraha vähem kui aasta tagasi.

Viimasel asjaolul võib olla kaks põhjust. Kas tõesti on Eesti vähem atraktiivseks muutunud ega suuda investoreid peibutada? Või on siinsed välis­osalusega ettevõtted hästi kapitaliseeritud, on jõudnud stabiilsesse küpsemasse arengufaasi, mistõttu ei vaja omanike lisaraha.

Äripäev kaldub uskuma pigem teist põhjust. Võtame näiteks ASi Tallinna Vesi, mis vähendas aktsiakapitali. Investeerida on võimalik ka teenitud kasumi arvel, milleks lõi hea võimaluse ettevõtte investeeringute tulumaksuvabastus 2000. aasta algusest.

Kui majandus- ja investeeringute kliima oleks tänaseks tõesti halvenenud, kajastuks see suure tõenäosusega ka kasumi reinvesteerimise vähenemises. Aga tulude reinvesteerimine on kolme kvartaliga kasvanud 21%.

Piltlikult öeldes: Eesti pole suutnud saada nii palju uusi ?investeeringukliente? kui eelmisel aastal, kuid seniste ?investeeringuklientide? lojaalsus, rahulolu Eestiga on samavõrd kasvanud. Seetõttu väga suurt muret tundma ei peaks.

Andrus Viirg, kes on EASi vanemnõunik välisinvesteeringute alal, ütleb, et välisinvesteeringud ühe elaniku kohta on Eestis Kesk- ja Ida-Euroopa riikide suurimad. Tegelikult ettevõtluse maksustamine sel aastal vähenes, kuna tulumaksumäära langus vähendab ka netodividendide maksumäära 24/76-le ehk 32 protsendile.

Välisraha tõi eelkõige erastamine, see aga on lõpule jõudmas. Ja viimaste suuremate tükkide, näiteks Eesti Telekomi riigiosaluse müümisel TeliaSonerale valdavad meid segasevõitu tunded. Ühelt poolt oleks tulekul suur välisinvesteering, hulk uut raha, mis mõjutaks terve aasta makse­bilanssi, teisalt pole TeliaSonera pakkumine just üleliia vaimustav, et see vastu võtta.

Uue investeeringuraha vähenemise põhjus on ka see, et teised riigid, kellest Eestil õnnestus ette rebida, on järele jõudmas ja Eesti konkureerib välisinvesteeringutele laiemalt paljude riikide seas. Eesti väiksus on siinkohal pigem miinus kui pluss.

Eestile oli iseloomulik kiire etterebimine infotehnoloogiasektoris, aga täna areneb taustsüsteem Eestist paraku kiiremini. Ka maksude alandamisega on asunud Euroopa riigid aktiivselt tegelema.

Euroopa riigid teevad suurinvestoritele erandeid, kuid Äripäev seda õigeks ei pea. See looks negatiivse pretsedendi, kuna siis võib hakata iga välisinvestor tingima. Erandite tegemise asemel peaks Eesti püüdma olla ise positiivne erand ? suure majandus­vabaduse ja soodsa investeeringukliimaga riik.

Autor: ÄP