Juhatuse liikme amet pole jääv

Praktikas on sageli tekkinud probleem, kuidas peaks käituma juhatuse liige, kui ta enam ei soovi või ei suuda oma ametit pidada.

Üsna levinud on seisukoht, et juhatuse liikme staatusest on ennetähtaegselt võimalik vabaneda üksnes tagasikutsumise korral. Sellise seisukoha toetajad viitavad enamasti asjaolule, et seadus ei sätesta otseselt juhatuse liikme õigust ametit maha panna. Õige see ju on, kuid seadus ei sätesta seadus ka seda, et juhatuse liikmeks olemine lõppeb inimese surmaga, kuigi sellise aluse olemasolus julgeb vaevalt keegi kahelda.

Juhatuse liikme ja ühingu vaheline suhe on olemuselt võlasuhe. Üldiste õiguspõhimõtete järgi peab kestvate ja vastastikusel usaldusel põhinevate võlasuhete lõpetamine olema võimalik isegi siis, kui seadus seda otseselt ette ei näe. Seega on juhatuse liikme ameti mahapanemine ehk tagasiastumine täiesti võimalik.

Samas tuleb arvestada, et juhatusele on pandud kohustus ühingut juhtida ning seega ei saa ametist loobumine olla kergekäeline ning põhjendamatu. Põhjused peavad olema mõjuvad ning seotud objektiivsete asjaoludega ? näiteks haigus, vastuolud osanike või teiste juhatuse liikmetega või kohustuste oluline rikkumine ühingu poolt.

Kindlasti ei saa juhatuse liikme tagasiastumisel olla mõjuvaks põhjuseks ühingu raske majandusseis, seda isegi juhul, kui juhatuse liikmele ei ole tema tasu välja makstud, sest majandusraskustes äriühing peabki juhatuse liikmete tasu vähendama või hoopis keelduma tasu maksmisest. Samuti ei saa ameti mahapanekul lugeda kehtivaks tagasiastumist juhul, kui juhatuse liige on enamus- või ainuosanik.

Lisaks sellele ei või tagasiastumine olla ühingule üllatav, juhatuse liikmel on kohustus tagasiastumisest mõistlik aeg ette teatada ja anda sellega võimalus valida enda asemele uus juhatuse liige.

Näiteks peaks osaühingus ameti maha panna sooviv juhatuse liige korraldama osanike otsuse vastuvõtmise enda tagasikutsumiseks ning ameti mahapanek saaks toimuda alles pärast seda, kui osanikud kaalukate põhjusteta tagasikutsumist ei otsusta.

Juhatuse liikme ameti mahapanek ei ole piiratud ka juhul, kui juhatuses on vaid üks liige. Olukord, kus äriühingul ei ole ühtegi juhatuse liiget võib tekkida objektiivselt ka olukorras, kus ainus juhatuse liige sureb. Iga üksiku juhatuse liikme õigus amet maha panna ei saa sõltuda asjaolust, mitu isikut juhatusse kuulub.

Juhatuse liikme ameti mahapanekul tekib kindlasti ka küsimus, kuidas saada ta kustutatud äriregistri kandest. Üldiselt on Eestis levinud äriregistri kannete ületähtsustamine, kuna ei võeta arvesse, et kanded ei ole suures osas õigusliku tähendusega.

See kehtib ka juhatuse liikme kannete suhtes, kuna kellegi juhatuse liikmeks olemine sõltub ikka ühingu ja juhatuse liikme vahelise suhte kehtivusest, mitte aga registrikandest. Samas on mõistetav, et kui keegi on kantud juhatuse liikmena äriregistrisse ka pärast ametist lahkumist, on äriregistri kanne ebaõige ning selline olukord vajab muutmist.

Lahkunud juhatuse liikme puhul on tüüpiline olukord selline, kus äriregistrile esitatakse kandeavalduse stiilis ?ma ei ole enam juhatuse liige ja palun end registrist kustutada?. Täiesti loomulikult jääb selline avaldus rahuldamata, kuna kandeavalduse esitamise õigus on juhatuse liikmel, seega võtab endise juhatuse liikme deklaratsioon juba toimunud ameti mahapanekust temalt ka võimaluse kande muutmist nõuda.

Ametist lahkunud juhatuse liikmele on äriregistri kande muutmiseks kõige selgem võimalus esitada kohtule hagi, milles nõuda juhatuse liikme volituste lõppemise tuvastamist ning äriühingu kohustamist kandeavalduse esitamiseks. Loogiliselt võiks olla põhjendatud ka selline käitumine, kus juhatuse liige esitab äriregistrile avalduse enda registrist kustutamiseks, sidudes ameti mahapaneku tingimuslikult äriregistri kande tegemisega. Niisugusel juhul on risk, et äriregister võib pidada avaldust ebaselgeks, lisaks võib olla sellise avalduse lahendamiseks vaja teha otsuseid ulatuses, mis ületab registripidaja pädevust. Viimast võimalust ei saa kindlasti kasutada aktsiaseltside juhatuse liikmed, kuna see õigus on vaid nõukogu esimehel.

Autor: Andres Vutt