Rootsi ametiühing blokeerib Eesti ehitajaid

Ametiühingu põhjendused on samad mis juba pikemat aega blokeeritaval Vaxholmi kooli ehitustel, kus töötavatel Läti ehitustöölistel ei ole sõlminud Rootsi kollektiivlepingut. Rootsi ametiühingu Kalixi osakonna juht Christer Johansson ütles Rootsi uudisteagentuurile TT, et ametiühing nõuab eestlaste tunnipalga tõstmist praeguselt 60?90 kroonilt Rootsi ehitustel kehtiva 135 krooni tasemele ning nende olmetingimuste parandamist. Sügisest peale seal töötavad eestlased elavad ehitatavas majas. Rootsi reeglite järgi peab töötajate söögikoht olema ehitusest eraldi ja mitte ehitusmaterjalide vahel, ütles Johansson.

Mainitud ehitusel teeb töid Soome Järvenpää ehitusfirma TG Rakennus Tervo Group. Firma omanik on Markus Tervo, kes Pellos ehitab oma teadurist isale Niilo Tervole kuuluvat maja. Mõlemad on Rootsi ametiühingu käitumise üle imestunud ja pahased.

?Täiesti arusaamatu. Olen saanud selle Põhja-Rootsis Soome piiri lähedal paikneva maja oma isalt, millest ma koos koostööpartneritega tahan teha tugipunkti, kust tegutseda Põhja-Soome ehitusturul. Minu abilised Eestist on füüsilisest isikust ettevõtjad, kes aitavad mind perioodil, kui meil muid töid ei ole,? ütles Markus Tervo Norrländska Socialdemokratenile.

Tema kinnituse kohaselt on neljal Eestist pärit mehel tööluba, mis annab neile õiguse töötada kogu Skandinaavias. Ta ei näe mingit põhjust, miks ta peaks Rootsi ametiühinguga nende pärast läbirääkimisi pidama.

?Kas ma tõesti tohin omaenda kodus töötada üksnes ametiühingu loal. Paistab et mitte, sest ametiühing püüab teha minust ja isast kriminaalkurjategijat,? ütles ta.

Kommenteerides ametiühingu väidet, et eestlaste tunnipalk on 90 Rootsi krooni, ütles Markus Tervo, et kuna eestlased ei oska soome keelt, siis ta ei tea, mida nad on vastanud.

Veelgi ärritatum oli Markuse isa Niilo Tervo. ?Kuidas nad tohivad tungida eramajja ja esitada kõikvõimalikke küsimusi ning mitte välja teha meie seletustest. Kuna ametiühing on jäigalt kinni oma seisukohas, siis ei ole meil millegi üle läbi rääkida,? ütles ta.

Rootsi ehitustööliste ametiühing väidab, et eesti ehitustöölised on TG Rakennus Tervo Groupi teenistuses ja seetõttu tuleb neil vastavalt Rootsi seadustele sõlmida kollektiivleping. Tervod omakorda kinnitavad, et eestlastel on Pärnu maksuameti väljastatud tõend, mis on võrdväärne Rootsis kasutusel oleva F-skattesedel?iga ja mis annab neile tööloa teha üksikettevõtjana ehitustöid kõigis ELi riikides.

Markus Tervo kinnitas, et Pello maja ehitatakse blokaadile vaatamata valmis. ?Praegu on meil käsil üks ehitus Helsingis ja niipea kui seal lõpetame, sõidame Pellosse ja ehitame maja valmis,? selgitas ta.

Mõlemad pooled on teinud ka politseile avalduse. Christer Johansson kirjutab avalduses, et ehitust külastades vehkis Niilo Tervo rusikatega ja oli ähvardava hoiakuga. Tervod süüdistavad avalduses ametihingu esindajaid aga ebaseaduslikus tungimises oma eravaldusse.

Maksu- ja tolliamet väljastab tõendeid, mis on seotud maksustamisega, näiteks annab välja füüsilisest isikust ettevõtjaks olemise tõendi, residentsuse tõendi jt. Kuid maksuhaldur ei väljasta lubasid, mis võimaldavad või reguleerivad töötamist ELi riikides, ütles Eesti maksu- ja tolliameti pressiesindaja Liis Plakk.

Kui inimene on läinud Soome firmasse tööle, siis on vaja töölepingut Soomes, ütles sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Katrin Pärgmäe selgituseks. Kui näiteks Soome firma osutab Rootsi firmale teenust ja inimesed lähetatakse teenust osutama, peavad firmadel olema omavahelised lepingud, kuid töötajatel tööluba pole vaja. Inimesel peaks olema oma tööandja tööleping ette näidata ja maksuameti tõend, et tema pealt makstakse koduriigis, kus ta tööleping kehtib.

Teenuste osutamisega seotud töötajate lähetamise direktiivi mõte on selles, et tuleb küll tagada töökohamaa teatud tingimused, nagu palk, tööaeg, töötingimused, kuid kollektiivlepingu sõlmimist ei kohusta keegi. Ning Rootsis kehtiva kollektiivleppe tingimused laienevad Soome kaudu tööle läinud eestlasele ka ilma kollektiivlepinguta.