Tormikahjud moodustavad üle kümnendiku aasta väljamaksetest

Reedel finantsinspektsioonis toimunud kohtumisel teatasid kindlustusseltsid, et tormikahjusid hüvitatakse esialgu 150 miljoni krooni ulatuses.

Kokku maksid kindlustusseltsid eelmise aasta 11 kuuga kahjuhüvitisteks veidi üle miljardi krooni, seega on 150 miljonit pisut rohkem kui ühe kuu väljamaksed. Sellest maksab Salva 10 miljonit, ERGO 40 miljonit krooni, If Kindlustus ei soovinud makstavat summat avaldada.

Tormikahjustuste läbivaatamine on eelistatud teistele kindlustusjuhtumitele ning seltsid on taotluste läbivaatamist kiirendanud. Nii If, ERGO kui ka Salva Kindlustus on kohapeale kahjusid hindama läkitanud inimesi mujalt esindustest.

Salva Kindlustuse kindlustusdirektori Urmas Kivirüüdi sõnul on nende inimesed alates esmaspäevast püüdnud suhelda kõikide klientidega, kes on kahjuavalduse esitanud. ?Me oleme mobiliseerinud kõik võimalikud kahjukäsitluse ressursid möödunud nädalavahetusel toimunud kahjude käsitlemisse,? selgitas ta.

If Kindlustuse kindlustusdirektori Mihkel Uibopuu sõnul kasutatakse avalduste kiiremaks läbivaatuseks ka kahjukannatajate kalkulatsioone. ?Klientidel, kellel on võimalik tuua ise kalkulatsioone, palutakse need tuua. Tavaliselt laseb selts hinnata kahju suurust oma ekspertidel, nüüd teeme seda ainult keerulisemate kahjude puhul,? ütles ta.

Kokku maksid kindlustusseltsid 2004. aasta 11 kuuga kahjuhüvitisteks finantsinspektsiooni andmetel 1,055 mld krooni. Kolm suuremat kindlustusseltsi maksid sellest rohkem kui kaks kolmandikku.

Kuigi osal juhtudel korvab Eesti Energia elektrita jäänud majapidamiste kahju, jätab ta toimunud orkaani põhjustatud kahjud hüvitamata, sest tegemist oli vääramatu jõuga.

Eesti Energia jaotusvõrgu kommunikatsioonijuht Kaie Saar põhjendas seda selle­ga, et tegemist on force majore?iga, mille puhul pole kohustust hüvitist maksta. ?Orkaani puhul saavad inimesed hüvitist kindlustusseltsidelt, kui sellekohane kindlustus on sõlmitud,? ütles Saar. ?Praegusel juhul saadakse raha ka riigilt, mis siis omavalitsuste kaudu inimesteni jõuab.?

Võrguettevõtja ei saa ette näha stiihilistest loodusnähtustest tulenevat. ?Kui näiteks elektrijuhe katkeb sellepärast, et on kinnitatud kehvasti või on lihtsalt liiga peenike, siis on võrguettevõtja midagi tegemata jätnud ja hüvitab kliendile tekkinud kahju,? seletas Saar.

Eesti Energia elektrienergia müügi ja võrguteenuste osutamise tüüptingimuste järgi peab firma hüvitama ainult otsese kahju. ?Me ei hüvita saamata jäänud tulu,? tõi Saar näiteks.

Muudel juhtudel korvab firma kulu, kui on tõendatud, et võrguettevõtja süü tagajärjel tekkinud pingekõikumistest tekkis ostjale kahju. Näiteks kodutehnikale tekkinud kahju korral hüvitab võrguettevõtja ostjale kodutehnika remondi kulu. Selleks peab aga esitama koos avaldusega ka remondiarve, ainult jutust ei piisa. Eesti Energia ei hüvita uue kodutehnika soetamist, samuti ka mitte moraalset kahju, rääkis Saar.

Ööl vastu üle-eelmise nädala pühapäeva puhkenud tormi tagajärgede tõttu jäi algselt elektrita 5785 alajaama, millest on reedese seisuga 95 protsenti pinge tagasi saanud.

Põllumajandusminister Ester Tuiksoo seisukoht on, et põllumajandus- ja kalandussektori tormi- ja üleujutuskahjud tuleb hüvitada riigi stabilisatsioonireservist.

Samuti tuleb tema sõnul põllumajanduse investeeringutoetuste abil loomakasvatajatel võimaldada osta ka kriisiolukordades vajalik reservvoolugeneraator.

?Selleks, et teada saada, kui suurt kahju kannatas põllumajanduse ja kalanduse sektor meid tabanud tormis ja üleujutuses, on põllumajandusministeeriumi kantsler Ants Noot lülitatud rahandusministeeriumi poolt moodustatud kahjude hindamise komisjoni koosseisu,? ütles põllumajandusminister Ester Tuiksoo.

Lisaks kogub põllumajandusministeerium ka iseseisvalt oma sotsiaalpartneritelt andmeid kahjude kohta, mis on tabanud põllumajanduse ja kalanduse sektorit ja teeb sellest kokkuvõtte.