Riigikontroll: Tervisekaitseinspektsioon peaks tõhustama kontrolli riigilõivu laekumise üle

Näiteks toidugruppide suhtes kehtinud mikrobioloogilised nõuded tunnistas valitsus 2004. aasta maist kehtetuks, kuna teistes Euroopa Liidu riikides selles osas seni veel konkreetseid nõudeid ei esitata.

Samuti on n-ö tööõnnetusena tühistatud nõue, et toidu käitlemisega tegelevad töötajad peavad kord kahe aasta jooksul käima tervisekontrollis, nõutav on perioodiline tervisekontroll. Sotsiaalministeerium kavatseb tervisekontrolli nõutava sageduse taaskehtestada.

Riigikontroll leidis siiski, et Tervisekaitseinspektsioon ei ole küllaldaselt hoidnud silma peal riigilõivu laekumisel inspektsiooni tehtava järelevalve eest, mistõttu võib olla jäänud saamata umbes 2,5 miljonit krooni ehk ligi pool oletatavast võimalikust summast.

Tegelikkuses ei teadnud eelmise aasta lõpus ükski riigiasutus, kui palju seda järelevalve-lõivu pidanuks 2003. aastal riigile laekuma ja kui palju tegelikult laekus, ka ei olnud kellelgi ülevaadet sellest, kui paljud ettevõtted olid selle lõivu 2004. aastal tasunud või tasumata jätnud. Riigikontrolli tehtud ligilähedase arvestuse kohaselt pidanuks riik selle lõivuna 2003. aastal saama üle 5 miljoni krooni, saadi aga poole vähem.

Toitlustamise või jaekaubanduse korral on järelevalvetoimingute eest võetava riigilõivu suuruseks 500 krooni aastas. Tunnustamisotsuse tegemise eest ettevõtted riigilõivu tasuma ei pea. Eestis tegutseb enam kui kümme tuhat jaekaubandus- või toitlustusettevõtet.

Riigikontrolli arvates on olukord nende lõivude maksmisega nii halb seepärast, et inspektsioon pole sellele töölõigule nõutavat tähelepanu pööranud, arvestus- ja sisekontrollisüsteem pole selles osas viidud kooskõlla riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatuga. Sotsiaalministeerium polnud inspektsiooni tegevust selles osas viimastel aastatel kontrollinud, seda polnud teinud ka maksu- ja tolliamet.

Riigikontroll tegi sotsiaalministrile ettepaneku tagada, et inspektsiooni juhtkond täiendaks arvestus- ja sisekontrollisüsteemi selliselt, et see annaks inspektsiooni juhtkonnale pideva ülevaate lõivude maksmisest ja abinõudest, mis on rakendatud nende suhtes, kes pole lõive tähtajaks tasunud. Sotsiaalministri vastuse kohaselt on abinõud rakendamisel.

Riigikontroll tegi rahandusministrile ettepaneku otsustada, kas oleks vaja kehtestada riigilõiv ettevõtete tunnustamise kohta otsuste tegemise eest ning kaaluda järelevalvetoimingute eest riigilõivude võtmisest loobumist, arvestades seda, et nende suhteliselt väikeste lõivude haldamise kulud on üsna suured.