Kasutagem katastroofe

On tavaline katastroofihommik. Veel unesegane pilk libiseb üle kohvikõrvase värske Eesti Päevalehe esikaane, millel laiutab hiiglaslik üles­rebitud kuusk Pärnumaalt. Selle kõrval on juba õige tilluke Aasia tsunami ohver ning järsku hiigelsuur surmakuulutust meenutav pealkiri ?Ülemiste kutsub sukelduma!?, mille all väikselt turvaline viide ?Loe lk 5?.

Võib-olla olin lihtsalt unine. Võib-olla sundis kätt tagant ajusoppi jäänud uudis Ülemiste järve veetaseme ootamatust tõusust. Või oli hoopis tegu väga oskusliku meediaplaneerimisega, kliendi, lehe- ning reklaamiinimeste koostööga. Või oli see lihtsalt juhus, et see iseenesest mõttetu lause selle 5 sekundi jooksul, mis ajakirjanikel-reklaamijatel hommikuti lugeja tähelepanu võitmiseks on jäetud, mind täielikult enda võimusesse haaras.

Pole siin midagi juhuslikku. 5. leheküljelt leidsin ostukeskuse keskpärase sooduskampaaniareklaami, mis kutsub põhja läinud hindadele järele sukelduma. Natuke tobe, aga hea tunne. Lõpuks ometi on seda tehtud. Miks mitte ühendada hinnasõjad sündmustega Iraagis või panna hinnapommid plahvatama Beslani koolimaja kõrval? Andke aga tuld!

Miks peaks hirmsate uudiste kajastamise au vaid ajakirjanikele jääma, kui reklaam võib samal ajal riisuda koore?

Kui meediainimesed reklaamijate ja lehetegijatega ka edaspidi kliendi lahkel loal selliseid tükke teevad, võib lugejatel tulevikus olla nauditavaid reklaamielamusi palju rohkem. Ja see, kes suudab kesk kaost soodushinnaga aksessuaare müüa, on ikka kõva mees küll.

Autor: Made Rässa