Kulda investeerimiseks pole kulda vaja kullakangi

Kui teil tekib tahtmine investeerida kulda ilma kullakangi ostmata või saada osa Hiina aktsiaturu võimalusest konkreetset ettevõtet eelistamata, siis on kõige lihtsam võimalus osta börsil kaubeldavate indeksifondide ehk ETFide (exchange-traded fund) osakuid.

Võib arvata, et börsil kaubeldavasse indeksifondi investeerimine on sama kui tavalisse fondi raha paigutamine, aga nii see päris ei ole. Kui tavalise investeerimisfondi osaku hinda muudetakse kord päevas, siis börsil noteeritud indeksifond on sisuliselt võrdne aktsiaga, mis võib päeva jooksul jõuda palju üles-alla liikuda. Erinevalt tavaliselt fondist, mille ostu- ja müügihinna vahe ulatub paari-kolme protsendini, võib indeksifondi noteeringute hinnavahe olla vaid umbes 0,1%. Samas tuleb arvestada maakleritasudega.

2004. aasta oli börsil kaubeldavate indeksifondide jaoks murranguline. Seda mitme kandi pealt. Esiteks liikus indeksifondidesse möödunud aastal turuanalüüsifirma TrimTabs Investement Reasearch andmeil rekordilised 54 miljardit dollarit, kasvatades indeksifondide mahu aasta lõpuks 222 miljardi dollarini.

Tavapärastesse fondidesse liikus 2004. aastal küll üle kolme korra enam raha, kuid ligi kaks korda vähem kui rekordaastal neli aastat varem. ?Arvestades, et tavapärastesse fondidesse liikus võrreldes 2000. aastaga oluliselt vähem raha ning ETFidesse seevastu rekordiliselt, võib oletada, et viimaste populaarsus on kasvamas,? ütles TrimTabs Investementi juht Carl Wittenebert.

Kõige esimeseks börsil kaubeldavaks indeksifondiks sai 1993. aasta jaanuaris USA aktsiaturgu laialt kajastava S&P 500 indeksi baasil koostatud Standard and Poor?s Deposit Receipt (SPDR), mis on laiemalt tuntud Spideri (ämblik) nime all. Hetkel on see maailmas aktiivsuselt teine indeksifond Nasdaq 100 (jälgib peamiselt tehnoloogiasektorit) järel. Kaks fondi annavad Morningstari andmeil pea­aegu kolm neljandikku börsifondide kogukäibest.

Kokku peaks FastTrack Database?i andmeil hetkel olema maailmas 159 indeksifondi, kuid nende arv kasvab iga nädalaga.

ETFide suure populaarsuse taga on suuresti veel see, et neil on palju aktsiatega sarnaseid omadusi. Indeksifondiga saab teha tulevikutehinguid, investor võib mängida osaku languse peale või võtta osakute tagatisel laenu.

Alates 10. jaanuarist saab riskialdis investor osta optsioone ka S&P 500 indeksit jälgiva indeksifondi peale. Näiteks kui investor usub, et S&P 500 indeks tõuseb lähima kuuga 3%, ning nii juhtubki, on võimalik oma kasum kahekordistada. Indeksi langusel võib muidugi ka kõik kaotada.

Kuna indeksifondide eesmärk on jäljendada mõnda aktsiaindeksit või majandusharu, on nende kulud minimaalsed. Arvestades, et tavaliste fondide tootlus jääb turuindeksitele tavaliselt alla, on loogiline, miks indeksifondide populaarsus muudkui kasvab.

Möödunud aasta lõpetas langusega kõigest üks fond saja seitsmeteistkümnest indeksifondist, millega oli võimalik terve aasta kaubelda. Aasta parimad fondid jälgisid Austria, Mehhiko ja Lõuna-Ameerika aktsiaturgude indekseid ning nende tootlus jäi 43?70% vahele. Sektorifondidest olid tublimad (32% ja 30% tootlusega) energiasektorit hõlmav Energy Select Sectori SPDR fond ja kinnisvarasektorit jälgiv iShares Dow Jonesi USA Real Estate?i fond.

Indeksifondide populaarsuse kasvu taga on kindlasti ka see, et alates möödunud aasta 18. novembrist saab peale kõikvõimalike aktsia-, sektori- ja võlakirjafondide kaubelda New Yorgi börsil ka kullafondiga. Ehk sisuliselt võib kulda osta börsilt nagu tavalist aktsiat. Üks fondiosak on võrdne kümnendikuga kullauntsi hinnast ehk hetkel siis umbes 42 dollarit. Investor Offshore?i andmeil on tegemist kõige edukamalt startinud ETFiga üldse. Kahe kuuga on kullafondi maht kasvanud paari miljardi dollarini ja kuld kuulub kümne populaarsema indeksifondi hulka. Ning seda hoolimata sellest, et viimased kuud pole säraval metallil kuigi edukad olnud. Samas on tegemist kõigest ühe indeksifondiga kolmekümne viiest, mis möödunud aastal turule toodi. Investorid võtsid hästi vastu ka Hiina aktsiaturgu jälgiva iShares FTSE/Xinhua China 25 indeksifondi.

Turule oodatakse Iiri börsi liikumist jälgivat indeksfondi, kuid sosinad käivad, et tulevikus võib kaubelda ka nafta hinna liikumist jälgiva fondiga.

Börsil kaubeldavad indeksifondid (ETF) peaksid sobima inimestele, kes peavad aktsiatesse investeerimist liiga riskantseks, kuid fondiinvesteeringut liiga igavaks.

Indeksifondid jäljendavad täpselt mingit konkreetset aktsiaindeksit või sektorindeksit, mistõttu liigub fondide osak enam-vähem samamoodi nagu indeks. Seetõttu on indeksifondi osaku omamine tavalise fondiosaku omamisest märksa põnevam. Kui näiteks USA tööturunäitajad tulevad head ning USA aktsiaturgu jälgivad Dow Jonesi tööstuskeskmine ja S&P 500 indeks tõusevad, kosuvad kohe ka neid indekseid jälgivad fondid. Või kui kerkib nafta hind ja liikvele lähevad energiasektori aktsiad, võib kohe oma portfelli kosumist näha ka energiasektori fondi­indeksisse investeerinu.

Asjast huvitatu võib osta indeksifondi osakuid nagu tavalist välisbörsil noteeritud aktsiat. Tal peab olema avatud väärtpaberikonto ning ta peab teadma endale meelepärase indeksifondi nime või sümbolit.

Enamiku indeksifondidega kaubeldakse USA börsidel, kuid ka Soome börsil on noteeritud HEX 25 indeksit jälgiv fond. Tõsi, viimasega ei kaubelda kuigi vilkalt, kuid nähes ETFide populaarsuse kiiret tõusu, võib see passiivne aeg kiiresti otsa saada.