Veenmiskampaania ümbrikupalkade vastu

Eile kirjutasid maksu- ja tolliamet, tööturuamet, tööinspektsioon, haigekassa, sotsiaalkindlustusamet ja omavalitsusliidud alla ühisele avaldusele, millega lubavad võtta kasutusele rida abinõusid ümbrikupalkade maksmise vastu.

Deklaratiivses toonis koostatud ühisavalduses lubatakse, et kohalikud omavalitsused ei maksa toetust inimestele, kes ?mustalt? töötavad; samuti peaksid kohalikud omavalitsused selgitama ettevõtjatele ümbrikupalkade negatiivset olemust. Kes ausalt makse maksab, seda peaks edaspidi hakkama kaunistama maksuameti loodav märk ?Aus maksumaksja?. Samuti plaanivad ühisavaldusele allakirjutanud algatada mitmeid seadusemuudatusi, mis omakorda peaksid ümbrikupalga maksjate elu kibedamaks tegema.

Maksu- ja tolliameti peadirektor Aivar Rehe nimetas ühe võimalusena riigihangete seaduse muutmist nii, et see välistaks ümbrikupalku maksva firma osalemise riigihankel. ?Praegu nõutakse hankel osalejalt maksuvõla puudumist, kuid me saame ju operatiivselt vaadata, mis palka ta maksab,? selgitas Rehe.

Tööandjate keskliidu juhataja Tar­mo Kriis sõnas, et riigihangete seaduse muudatus mõjuks ehitussektorile, kus on ümbrikupalga maksmine levinud. ?Kindlasti on ettevõtteid, kes praegu riigihangetel kasutavad just tänu ümbrikupalgale saadud konkurentsieelist,? ütles ta. ?Peaks välistama, et sellised firmad võidaksid hankeid.?

Aivar Rehe sõnul ongi ehitussektor sel aastal maksu- ja tolliameti erilise luubi all. Samuti võetakse enam tähelepanu alla keskmise suurusega firmasid. Rehe sõnul jätkuvad ka ümb­ri­kupalgareidid ettevõtetesse, kuid nende arvu pole plaanis suurendada. Samuti saa­dab maksuamet ka tänavu silmatorkavalt vähe sotsiaalmaksu maksvatele ettevõtetele hoiatuskirjad. Eelmisel aastal saadetud 660 kirja tõid maksulaekumiste kasvu 2 miljoni krooni võrra.

Maksuamet võttis ümbrikupalgad rohkem luubi alla 2002. aastal, kui algasid ühised kontrollreidid ?kahtlastesse? ettevõtetesse koos politsei ja tööinspektsiooniga. Reide tehti ka eelmisel aastal, kuid suuremate võimalike juhtumite (Bochwechteri ööklubi Võrus, Tallinna Raekoja platsi kolm restorani) uurimine pole praeguseks lõpuni jõudnud.

Eile ümbrikupalkadega võitlemiseks ühisavalduse sõlminute lubadused:

kohalikud omavalitsused

ametühingud

Eesti Tööandjate Keskliit

tööinspektsioon

tööturuamet

töötukassa

haigekassa

Allikas: ümbrikupalkade vastane ühisavaldus

Soovin, et uus aktsioon oleks edukas, sõnas maksuameti endine juht, ümbrikupalkade vastased reidid turule toonud Aivar Sõerd.

Koostöö on vajalik ja kokku kümne osapoole kokkutoomine on ainult tervitatav, lausus 2003. aasta suvel maksuametist lahkunud Sõerd. ?Kuid tulemused, kas antud aktsioon kujuneb edukaks, ilmnevad mõne aja pärast?, lisas ta.

Sõerdi sõnul alustati ka 2001. aastal aktsiooni, kus oli neli osalejat ? maksuamet, tööinspektsioon, tööturuamet ja politseiamet. Aktsioonil oli head tulemused, avastati ridamisi ümbrikupalkade juhtumeid ja määrati trahve, märkis ta.

ASi Klementi tegevjuhi Toomas Leisi sõnul on võitlus ümbrikupalkadega tervitatav.

Samas pole hetkel veel teada, mida ühisavaldus sisuliselt endaga kaasa toob, lisas ta eile õhtul. Leisi sõnul pole Klementi taolise ettevõtte jaoks ümbrikupalgad aga probleem või teema, mille üle arutada.