Mercedes lõi CLSiga uue autoklassi

Luksuslik kupee ei ole iseenesest automaailmas uus nähtus. Tõsi, oma kõrge hinna ja suhtelise ebapraktilisuse tõttu on see autoklass Eesti teedel vähelevinud. Ilmekaim esindaja selles klassis on kahtlemata mullu müügile jõudnud 6-seeria BMW.

Samasse klassi liigitavad oma uue CLS-seeria ka Mercedese tootjad. CLS aga erineb teistest eeskätt praktilisuse poolest ? auto on segu sedaanist ja kupeest, ehk tal on neli ust ja sedaanilikult pikk tagaosa. Teisisõnu, tegemist on pigem kupee-sedaani kui lihtsalt kupeega. Ehkki tagaistmetel on suuremat kasvu inimestel siiski ahtake olemine nagu kupees ja ega ka ustest sisse-välja käimine teab mis mugav ole, on see siiski kordi mugavam kui esiukse kaudu tagaistmele pugeda. Ja vähe sellest, disainilt on selline kooslus äärmiselt õnnestunud.

Kui seda autot ülemöödunud sügisel Frankfurdi autonäitusel kontseptsioonivariandina esitleti, vajusid autohuviliste suud sõna otseses mõttes ammuli ? midagi nii täiuslikku polnud nad varem kohanud. Kusjuures täna võib öelda, et tootmisküpseks saanud CLS ei erine tolleaegsest kontseptist peaaegu üldse.

Sestap pole ka imestada, et kui selle autoga Eesti teedele ilmuda, on tähelepanu garanteeritud. Ja mitte ainult. Ka tema rooli taga saadav sõidumõnu on selline, mida naljalt ei unusta. Eriti aitab sellele kaasa aktiivvedrustus Airmatic DC, mis küll kuulub põhivarustusse CLS 500 puhul, kuid oli lisa­varustusena paigaldatud ka proovisõiduks olnud CLS 350-le. Arvuti kontrollib rooli asendit, kere kallet jms, mis reaalses elus tähendab seda, et ta kaldub kurvis vähem ja ka kõige ebatasasematel teedel võib temaga kiirust tajumata saavutada tempo, mis ennastki ehmatab.

Mis puutub auto jõuallikasse, siis proovisõiduauto kapoti all olnud 3,5-liitrine V6 arendab võimsust 272 hj ja tagab kiirendusvõime paigalt 100 km/h 7,0 sekundiga. Auto tühimass on 1730 kg (ligi 200 kg raskem kui 6-seeria BMW), kuid keskmine kütusekulu on kõige selle juures vaid 10,1 l/100 km. Kõik see on võimalik tänu muutuvatele klapifaasidele ja sisselaskekollektori pikkusele. Baasvarustusest ei ole selle auto juures erilist mõtet rääkida. See sisaldab sisuliselt kõike, mis sellise klassi autol olema peab, muu hulgas 7astmelist automaatkäigukasti. Kui vaadata tema baashinda, siis on põhikonkurendi, BMW müüjatel põhjust muretseda küll: CLS jääb 6-seeria 3-liitrisele variandile (mille kiirendusvõime tänu kergemale kerele siiski 0,5 s parem) alla tervelt 100 000 krooni jagu. Täpsemalt 873 200 krooni BMW 987 400 krooni vastu.

Mercedese järgmise põlvkonna luksusauto, S-klass, tõotab oma väljavenitatud tagaosa tõttu tulla üpriski sarnane CLSiga, meenutades teatud nurga alt ka automaailma lipulaeva Maybachi.

Uuenenud S-klassi Mercedese esitlust on oodata sügisesel Frankfurdi autonäitusel. Uus luksusauto on oma eelkäijast mõõtmetelt suurem ning ka iseenesestmõistetavalt tehnoloogilselt veelgi täiuslikum.

Uue S-klassi baasmudel saab sama mootori, mis CLSil, ehk siis 3,5-liitrise ja 272 hj V6 bensiinimootori. Teine jõuallikas, millega auto veel selle aastanumbri sees müüki jõuab, on samuti CLSilt tuttav 5-liitrine mootor. Tuleva aasta suvel lisandub mudelivalikusse aga ka 4,5-liitrine versioon ning 2006. aasta sügisel jõuab müügile

S-klassi tippversioon S600 V12 bensiinimootoriga. Ka diiselmootorid ei jää mudelivalikust välja, autole hakatakse paigaldama uue põlvkonna V6 diiselmootoreid.

Küll aga kujuneb uuest S-klassist üks maailma turvalisemaid autosid.

Uue turvasüsteemina saab ta infrapunakiirte abil toimiva radari, mis annab tagasisidet nii auto eest, tagant kui ka küljelt.

Keskset rolli hakkab kogu turvasüsteemis mängima süsteem Presafe II, millesse on integreeritud öise nägemise süsteem ning mis pidurdab autot juhul, kui ees on mingi takistus, aga juht ei ole seda mingil põhjusel märganud. Samuti aitab see süsteem vältida tagant otsasõitu, pidurdades ise enne, kui juht reageerida jõuab.

Eesti turule on uut S-klassi oodata mitte enne kui 2006. aasta alguses.