• OMX Baltic0,09%271,91
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn0,33%1 732,68
  • OMX Vilnius−0,22%1 064,37
  • S&P 500−0,04%6 037,59
  • DOW 300,07%43 325,8
  • Nasdaq −0,05%20 020,36
  • FTSE 1000,42%8 136,99
  • Nikkei 2251,12%39 568,06
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%103,98
  • OMX Baltic0,09%271,91
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn0,33%1 732,68
  • OMX Vilnius−0,22%1 064,37
  • S&P 500−0,04%6 037,59
  • DOW 300,07%43 325,8
  • Nasdaq −0,05%20 020,36
  • FTSE 1000,42%8 136,99
  • Nikkei 2251,12%39 568,06
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%103,98
  • 21.01.05, 08:04
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

EPL: Pätid püüavad lihtsameelsetelt internetipanga paroole välja petta

Kurjategijad mõtlevad välja aina keerulisemaid skeeme, kuidas internetipanga klientidelt paroole välja petta.
Hansapank avastas sel nädalal sellise skeemi Leedus. Kurikaelad olid seadnud üles libaserveri aadressile www.hanzsa.net ning palusid panga klientidel sinna logida ja pangaandmeid uuendada. Lehekülg oli hoolikalt järele tehtud ning seal oli kirjas, et turvalisus on panga eesmärk number üks, kirjutas Eesti Päevaleht.
?Sellised skeemid on välistamatud, sest inimeste IT-teadlikkus pole just kõrge,? ütles Hansapanga grupi IT-riskijuht Kaur Virunurm. Lääne panganduses on sellised skeemid juba niivõrd igapäevased, et ei ületa uudiskünnist.
Leedu rünnakule, mille järel tuli mõningate klientide kontod sulgeda, eelnes möödunud aastal sarnane rünnak Hansapanga klientide suhtes Lätis. 2002. aastal kasutati seda ka Eestis. Noortel vene rahvusest kurikaeltel õnnestus Eestis enda valdusesse saada paarikümne internetipanga kasutaja paroolid, kuid pätid tabati.
Teiste Eesti pankade vastu ei ole selliseid rünnakuid korraldatud või siis nendest lihtsalt ei teata. Virunurme sõnul saab pank pettusest teada ainult kliendi vahendusel. Kui aga klient ise ei märka raha kadumist oma arvelt, jääbki pettus saladuseks.
?Kui klient saab e-kirja, kus on kirjas ähvardavalt ?uuendage oma kaardiandmed või muidu...?, siis on kindlasti tegemist pettusega. Pank ei küsi mitte kunagi kliendilt paroole,? ütles Virunurm.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 20.12.24, 18:42
Kuld ja aktsiad kukkusid kolinal. Kas kujunemas on ostukoht?
Föderaalreservi kolmapäevane pressikonverents valmistas investoritele üllatuse ning kulla hind sööstis järsult alla. Kas kujunemas on hea ostukoht?

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele