Saneerimine ? võimalus tuua ettevõte raskustest välja

Andrus Saar kirjutas 24. detsembri Äripäevas õigesti, et riik peab hoidma ausaid ettevõtjaid, sest nad julgevad riski­da, võtta vastutust ning luua täiendavaid ressursse nii enda kui teiste huvides. Ettevõtjaid soosiva õigussüsteemi arendamine ja selle abil majanduskeskkonna kujundamine on üks paljudest riigi ülesannetest. Ent praegu pole Eestis mõistlikku regu­latsiooni, mis võimaldaks ettevõtte edukat saneerimist.

Ettevõtjal puudub võimalus ähvardava või ajutise makseraskuse korral valida pankrotimenetluse raames saneerimise või likvideerimise asemel menetluseväline ettevõtte saneerimine.

Loomulikult peab kahju tekitanud isik oma õigusvastase tegevuse eest ka isiklikult varaliselt vastutama. Samal ajal tuleb aga kaitsta ausaid ettevõtjaid, et neil oleks saabuva või tekkinud maksejõuetuse seisundis võimalik uuendada äriühingut, olles samas kaitstud võlausaldajate rünnete eest.

Pankrotimenetluste läbiviimise praktika näitab, et äriühingute maksejõuetus võib tekkida mitmel põhjusel ? majanduslikest valearvestustest, oma ärimehetalendi ülehindamisest jms. Sageli on juhatus hõivatud igapäevaste askeldustega (n-ö tule kustutamisega) niivõrd, et ei jäägi aega äriühingut kui tervikut analüüsida.

Seega pole ähvardav makseraskus või maksejõuetus iseenesest alati veel sedalaadi põhjus, et piirata ettevõtjal vara hulka kuuluva ettevõtte juhtimise ning vara valitsemise ja käsutamise õigust.

Makseraskustes ettevõtja ei tohiks pankrotiseadust ainult karta ? teatud asjaoludel peaks tal olema õigus sellelt tuge otsida. Võlgnikul peaks saneerimise näol olema võimalus vabaneda halvavatest võlgadest ja saada rehabiliteeritud.

Riik üldjuhul äritegevusse ei sekku, kuid ähvardava või ajutise makseraskuse ilmnemisel oleks vaja õiguslikku süsteemi, mis võimaldaks ettevõtte juhtkonnal tulenevalt maksejõuetuse raskusastmest valida kas saneerimine või likvideerimine, vastavalt eriseadusele või pankrotiseadusele.

Euroopa Komisjoni 2003. aasta septembri raportis ?Ümberkujundamine, pankrot ja uus algus? (?Best project on Restructuring, Bankruptcy and a Fresh Start?) on analüüsitud maksejõuetust reguleerivaid liikmesriikide seadusi. Raporti kohaselt peaks liikmesriigi õigussüsteemi eesmärk olema tagada ettevõtluse areng ja püsimine ning raskustesse sattunud ettevõtjale mitmesuguste võimaluste pakkumine.

Saneerimist sätestav seadus peaks reguleerima saneerimiskavade ettevalmistamise ja esitamise. Sellest saaks kõige tõhusam vahend takistamaks ressursside sattumist uuesti neid ebaefektiivselt kasutanud ebaausate ettevõtjate kätte.

Kui seadusandja eelistab maksejõuetuse lahendamisel saneerimise printsiipi, annab see võlgnikule võimaluse kaaluda õigeaegselt äritegevuse saneerimist alternatiivina ettevõtte likvideerimisele pankrotimenetluses.

Veelgi enam, mida paremad võimalused sätestab seadusandja kohtuliku kaitse all saneerimiseks, seda suurem on saneerimise õnnestumise võimalus isegi suurema raskusastmega finantskriisi puhul.

Selline õiguslik mudel võimaldab ettevõtjal lahendada maksejõuetuse küsimuse juba enne tõsiste raskuste saabumist.

Püsiva maksejõuetuse tuvastamise ja pankroti väljakuulutamse korral tekib eelkõige küsimus, kas võlgnik on kasutanud olemasolevaid võimalusi. Kui jäetakse kasutamata seadusest tulenevad võimalused ja kuulutatakse välja pankrot, on võimalik analüüsida juhatuse või nõukogu liikmete tegevust enne pankroti väljakuulutamist ning kaaluda ettevõtte juhtorganite vastutuse küsimust.

Maksejõuetuse lahendamise viiside erinev sätestamine peaks mõjutama ettevõtjat eelistama saneerimist alternatiivina likvideerimisele pankrotimenetluses. Selleks ongi juba tekkinud vajadus: aktsiaseltsile Dagotar pakutakse töötava pankroti teed. Alexela Oil saavutas kompromissi kohtuvaidluste kaudu.

Olukorras, kus majandus on heas seisus ja ettevõtetel läheb aina paremini, on seadusandjal parim aeg saneerimise võimaluse loomiseks ettevõtjatele. Sellisel moel on võimalik säilitada ja uuendada raskustes ettevõtlust Eestis juhuks, kui majanduskliima halveneb ning ettevõtjail enam nii hästi ei lähe.

Autor: Urmas Tross