Möödunud aastal oli kõige rohkem tööõnnetusi metallitööstuses

Kokku juhtus 2004. aastal metallitöölistega 336 tööõnnetust (neist 107 olid rasked, surmajuhtumeid ei olnud).

Teisel kohal oli vaid kahe vähemõnnetusega puidutöötlemine (334, kaks surma, 82 rasket juhtumit).

Kolmandal kohal oli mullu hulgi- ja jaekaubandus (294), neljandal toiduainetööstus (246) ning alles viiendal kohal mujal maailmas õnnetusrohkeim ehitusala (244).

Raskeid tööõnnetusi toimus kõige rohkem metallitööstuses (107, 11% kõigist rasketest õnnetustest, mullusega võrreldes kasv 10%), ehituses (94, 10% kõigist rasketest õnnetustest, mullusega samal tasemel), hulgi- ja jaekaubanduses (92, 10 % kõigist rasketest õnnetustest, vähenemine 11%), puidutööstuses (82, 9% kõigist rasketest õnnetustest, vähenemine 10%) ja mööblitööstuses (61, 6% kõigist rasketest õnnetustest, kasv 15%).

Suhtarvus (100 000 töötaja kohta) toimus kõige rohkem tööõnnetusi keemia-, kummi- ja plastmassitööstuses (1777, 2003.a võrreldes kasv 29%), puidutööstuses (1518, vähenemine 4%), mööblitööstuses (1428, vähenemine 9%), toiduainetööstuses (1144, kasv 8%), mäetööstuses (1052, kasv 28%) ja paberitööstuses ning trükinduses (1020, vähenemine 4%).

Eestis tervikuna tuli 100 000 töötaja kohta 550 tööõnnetust, vaid veidi rohkem kui 2003. (544) või 2002. (532) aastal. Ka tööõnnetuste üldarv suurenes mõnevõrra ? 2003. aastaga võrreldes 39 ja 2002. aastaga kõrvutades 154 juhtumi võrra.