• OMX Baltic0,09%271,91
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn0,33%1 732,68
  • OMX Vilnius−0,22%1 064,37
  • S&P 500−0,02%6 038,67
  • DOW 300,04%43 312,42
  • Nasdaq −0,02%20 026,26
  • FTSE 1000,42%8 136,99
  • Nikkei 2251,12%39 568,06
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%103,98
  • OMX Baltic0,09%271,91
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn0,33%1 732,68
  • OMX Vilnius−0,22%1 064,37
  • S&P 500−0,02%6 038,67
  • DOW 300,04%43 312,42
  • Nasdaq −0,02%20 026,26
  • FTSE 1000,42%8 136,99
  • Nikkei 2251,12%39 568,06
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%103,98
  • 25.01.05, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Pisike puittüübel tagab väikefirmale edu

EE-Tapp toodab kasepuidust vintsoonega tüübleid mööbli- ja puidutööstuse tarbeks, jaevõrku ei saada firma midagi. ?Tavatarbija ei oleks ju meie tüübli eest nõus maksma kaks korda rohkem maksma,? põhjendab EE-Tapi üks omanik ja tootmisjuht Valdur Hoop, miks nad pole oma toodanguga kaupluseletile trüginud. Jaekaubandusest võib leida tavalisi, sirge soonega puittüübleid.
Hoobi kinnitusel on EE-Tapp ainus vintsoonega tüüblite tootja Eestis. Vintsoonega tüübli eeliseks on täpsus ja pinna töötlus, mis tagab kuni viiendiku võrra parema liimühenduse tugevuse. Vintsoonega tüübel on mõeldud puit­toodete, nagu näiteks toolide, laudade, kappide, uste ja akende, kokkumonteerimiseks.
EE-Tapi kodulehekülg internetis lubab, et firma täidab iga tellimuse ööpäeva jooksul. ?Õige pea riputame üles uue kodulehekülje, kus iga klient saab oma kasutajatunnuse, et me saaksime veel kiiremini ja paremini kliendiga suhelda,? lubab Valdur Hoop. Tellimuste vastuvõtmise ja kauba saatmisega tegeleb Valdur Hoobi abikaasa Ene Hoop.
Valdur Hoobi sõnul oli vintsoonega tüüblite tootmisfirma asutamine 1997. aastal juhuste kokkulangevus ja omamoodi elu sund. ?Meid ei rahuldanud Eestis kättesaadav pikisoonega tüüblitoodang, millest ligi veerand oli lubatust väiksema läbimõõduga,? meenutab tollal mööblifirma Hapval tegevjuhina töötanud Hoop. Hoobi kinnitusel õnnestus Hapvali omanikel osta Rootsist üliodavalt tüüblitootmisseadmed. ?Pealegi oli Hapvalis palju kasepuidust tootmisjääke, mis sobis väga hästi tüüblite materjaliks,? lisab Hoop.
Tootmine käivitati endises kalurite võrgukuuris, kus oli kokku pinda 1600 ruutmeetrit. Tänaseks on võrgukuur kapitaalselt renoveeritud. Kolm aastat tagasi hakkas sama katuse all tegutsema OÜ SE-Laast, mis toodab EE-Tapile kasetüübli valmistamiseks erinevas mõõdus liistusid.
SE-Laastu omaniku, haapsal­lase Einar Edasi kinnitusel on tema ja Valdur Hoobi pere head tuttavad. ?Kuna ise enam autojuhina ei sõitnud, oli õhtuti igav,? meenutab transpordifirma OÜ Terauto juhataja ja üks osanikke Edasi, miks ta üle kolme aasta tagasi soostus Valdur Hoobi ettepanekuga katsetada liistutootmisega. ?Nüüd saen vastavasse mõõtu pulki mitte ainult EE-Tapile, vaid ka teistele firmadele.?
Eelmisel aastal tootis EE-Tapp veidi üle 20 miljoni vintsoonega tüübli. ?Päevatoodang on algusaegadega võrreldes kasvanud kaks korda,? räägib Hoop ja lisab, et mullu saatsid nad esimesed väikesed partiid ka Soome ja Rootsi.
?Tegelikult oleks ekspordiga pidanud algusest peale tegelema Rootsi kompanjon,? tunnistab Hoop. ?Paraku on aga partneri näol tegemist tõelise sleeping partner?iga, kes vaid kord aastas ei maga ? siis, kui dividendide jagamise aeg käes on.?
Hoobi kinnitusel on EE-Tapi puhul tegu hea näitega, kuidas välispartneriga äri alustada ei tasuks. ?Kohe algul tuleks teha notariaalne leping või kas või hea tahte kokkulepe, kus kirjas, millega kumbki pool tegeleb, ja kui ei tegele, siis millised on sanktsioonid,? räägib Hoop. ?Meil jäi kahjuks selline paber koostamata.?
Haapsalust seitsme kilomeetri kaugusel tegutsev OÜ EE-Tapp on sättinud oma tööaja vastavalt Rohuküla liinibussi graafikule.
EE-Tapi kolm töölist istuvad pool kuus hommikul Rohukülla suunduvale bussile, loksuvad kümme minutit Pullapääle ning käivitavad kell kuus tootmise. Kell kaks on tööpäeva lõpp, sest veerand tundi hiljem sõidutab Rohuküla buss töölised koju.
?Töölised on graafikuga harjunud,? räägib EE-Tapi tegevjuht, Valdur Hoobi abikaasa Ene Hoop. ?Neil hea meel, et saavad juba pärastlõunal koju või omi asju ajama.?
Hoobi sõnul käivad samasuguse graafiku alusel tööl ka Pullapääl asuvad mööblitootja ASi Hapval ja EE-Tapile vajalikus mõõdus liistu valmistava OÜ SE-Laast töötajad. Peale kolme tootmisettevõtte on poolsaarel veel vaid üks talu ja mõned suvilad.
Tüübli tarnija ja tüübli kasutaja koostöö sujub tõrgeteta, kui nii tüübel kui ka tüübli auk on samas mõõdus. Meenub aastatetagune lugu, kus üks meie klientidest kurtis, et meie tüüblid ei sobi nende puuritud aukudesse. Küsimusele, millega nad augu diameetrit mõõdavad, vastati, et supleriga ehk nihkmõõdikuga. Sõitsin kohale, pannes targu taskusse hästiteritatud puuri ning augu kontrollimiseks sobivas mõõdus kuullaagri. Kui kuullaager esimesse kontrollitud auku ära uppus, oli asi selge ? aukude puurimisel on kasutatud nüri puuri. Jätsin neile teritatud puuri ja kuullaagri, et nad saaksid edaspidi kontrollida nii enda tööd kui ka meie toodangut.
Teatud toodete, näiteks toolide juures kasutame EE-Tapi vintsoonega tüübleid, sest nende tõmbetugevus on parem. Samas on meil endal tööpink, mis teeb rihveldatud ehk pikisoonega tüübleid. Neid kasutame mööblidetailide ühendamisel, mis ei vaja tõmbetugevuselt paremaid vintsoonega tüübleid.
Kasutame EE-Tapi vintsoonega tüüblit ajast, mil nad hakkasid seda tootma. Kasutame ainult nende toodetud tüüblit, ja mitte ainult seetõttu, et see liimub paremini, vaid ka seetõttu, et nende toode on kvaliteetne ja tarne väga täpne. Lisaks on neil internetis väga innovatiivne tellimussüsteem, mis on lihtne ja tagab kiire tagaside.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 21.12.24, 16:39
Hea eeskuju: kaitsevägi hävitas eelmise digikoristuse käigus ca 40 terabaiti digiprügi
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele