Majandusteadlased on tõestanud, et nõukogude ajal maksti töötasuna välja ainult 20% sellest, mida töötajatel loodud väärtuste eest õigus saada oli. Arvestades riigile jäänud 80 protsendist maha kulutused sõjaväele, tasuta elamispinnale, haridusele ja tervishoiule, jäi muude tsiviilväärtuste loomiseks vähemalt 55%.
Seetõttu on tänased pensionärid õiguslikud enamusaktsionärid kogu sellele varale, mida erastati või ärastati. Kuna nad sellest varast osa ei saanud, tuleb nüüd pöörduda pensionifondi 1,6 miljardi kroonise varu juurde. Tegemist on pensionäride omandiga. Pensionifondi jääk tuleb 2005. aastal välja maksta pensionide tõusuna. Ja sotsiaalminister Marko Pomerantsil ei ole vaja käia valitsuses pensioni suurendamist kui almust palumas. Tsiviliseeritud ühiskonnas lahendatakse sellised üldised rahalised vaidlused kohtumenetlusega. Soovitan pensionäride ühendusel loobuda passiivsest hoiakust ja pöörduda kohtusse pensionäride õiguste tagamiseks.
Kui hiljem peakski tekkima raskusi pensionifondi rahastamisel, siis on riigi ülesanne leida vahendid, arvestades pensionäride õigusi.
Autor: Enn Udal
Seotud lood
Föderaalreservi kolmapäevane pressikonverents valmistas investoritele üllatuse ning kulla hind sööstis järsult alla. Kas kujunemas on hea ostukoht?