Mistra-vabriku töötajad asutasid Toom Tekstiili

?Mivar-Vivas olid vanad juhid, seal ei olnud võimalik firmat arendada ilma sõjata, sest otsuste tegemine võttis kaua aega, aga kliendid ei soovinud oodata,? ütleb Toom Tekstiili vähemusosanik ja nõukogu esimees Innar Susi. ?Oli näha, et ise tegemine võib anda parema tulemuse.?

Seega kolisid ettevõtlikumad inimesed oma töölepingud ümber Illimar Toomi asutatud ASi Toom Tekstiil. ?Mulle sattusid Lätis ette teki- ja padjatootmise seadmed, mis seisid kasutult ja olid soodsa hinnaga,? meenutab Illimar Toom. Samas seisis aga 1994. aastal Abjas sokivabriku tootmine ning jaanuaris 1995 alustatigi hoones masinate seadistamist. Esimene arve kirjutati välja 3. juulil, esimene padja-tekikoorem sõitis kliendi poole päev pärast seda. ?Ega raha meil ei olnud, aga närve läks omajagu,? muheleb Susi ettevõtte ülestöötamist meenutades. ?Tollel hetkel ei olnud meil ka mingit visiooni, vaid ainult kõhutunne, et hakkame minema ja vaatame, kuhu välja jõuame.?

Välja jõuti aga päris kaugele, sest kliendid hakkasid kiiresti kasvama ja nii tuli ka Toom Tekstiilil nendega võrdselt areneda ning vabrikuid juurde teha. Arenemiseks laenu saada polnud algul siiski sugugi lihtne. Firma esimene laen oli 100 000 krooni ja selleks tuli panti panna kogu oma maine vara, sest ettevõttele laenu anta ei tahetud, meenutab suuromanik ja ettevõtmise alustaja Illimar Toom.

Usaldust polnud kerge saavutada mitte ainult panga ees, umbusklikud olid ka kliendid ? sakslased ei julgenud esimesed paar aastat Viljandi ligi tullagi, skandinaavlastega asi õnneks päris nii hull ei olnud. ?Ükspäev marssisid rootslased ise lihtsalt uksest sisse,? meenutab tootmisdivisjoni juht Maarja Nirk, kes on samuti firmas töötanud algusajast saati. ?Algul me mängisimegi allhanke peale, et oleme sellised toredad poisid, kellel on odav tööjõud ja töötavad masinad,? selgitab Susi.

Esimese kiutonni tõi Illimar Toom tavalise kaubikuga Lätist, kangast kärutati järelhaagisega Volgaga kohale Narvast Kreenholmist. Kreenholmist toodud kangas tuli veel parajaks õmmelda, kuna oli tekkide õmblemiseks liiga kitsas.

?See tekitegemine oli algusaastail üldse üks igavene tsirkus,? jätkab Nirk. ?Kandi lõikamine käis käsitsi, pärast lõigati veel overlokiga sirgeks ja parajaks.?

?Tekke-patju transporditi Abja tehasest Viljandisse veoautokastis, mistõttu teinekord tuli mahakukkunud patju metsa vahel ka otsimas käia,? meenutab Nirk. Algusaastail oli üsna tavaline seegi, et Illimar Toom aitas toodangut laadida või viibis masinate parandamise juures, lisab Nirk.

?Üks öö sai isegi magatud Abjas vatiinirullide otsas,? ütleb Toom, kelle firma teenis 1995. aastal kümne inimesega käivet natuke alla miljoni ja kasumit 77 000 krooni. ?Nüüd on see ühe päeva käive.? Aasta lõpuks aga kasvab käive veelgi.

Toom Tekstiil plaanib koostöös hiinlastega avada kiuvabriku. Praegu käivad läbirääkimised asukoha suhtes. Võimaliku asukohana on kaalumisel Narva, Tallinn või Viljandi.

?Praegu on tööjõupotentsiaal kõige parem Narvas,? kommenteerib Toom. ?Geograafiliselt jääb Narva meie teel muidugi natuke kõrvale, kolm tundi sõitu on suhteliselt pikk aeg. Hiinlaste jaoks sobib Eestis iga koht.?

Toom Tekstiili polüesterkiuvabrik hakkaks kuus tootma 1200 tonni kiudu ja annaks tööd 80 inimesele, tööd plaanitakse alustada aasta lõpus. Vabriku püstipanek läheks maksma umbkaudu 40?50 mln krooni.

Tänased suuremad teki- ja padjatööstused on kõik saanud alguse kunagisest teadus-tootmiskoondisest Mistra. Toom Tekstiil erineb teistest selle poolest, et ettevõte ehitati üles praktiliselt nullist ? Mistrast tulid ainult inimesed.

ASi Mivar juhi Aado Rulli sõnul oli Mistra allüksustel teki- ja padjatööstuseks hea ümber seadistuda, kuna tehnoloogia oli suures osas olemas (seda oli kasutatud mittekootud nn Mistra-vaipade tootmiseks).

Mistra otsesed õigusjärglased AS Mivar ja selle tütarfirma AS Mivar-Viva jäävad täna tublisti alla Vändras tegutsevale ASile Wendre (mis sai samuti alguse Mistrast) ja Toom Tekstiilile.

Oma nime all ei ole keegi nõus rääkima sellest, miks Illimar Toom omal ajal Mistrast (AS Mivar-Viva) lahkus, kuid erinevad allikad on vihjanud, et Toom kasutas Mistra kapatsiteeti oma toodangu tegemiseks ja turustamiseks. Kuulu järgi sai sealne juhtkond asjast aimu ning Toom sunniti lahkuma. Teenitud rahaga aga asutas ta ASi Toom Tekstiil.

?Illimar oli Viljandi mees, tal oli siin maja ja lapsed, kuhu ta ikka oleks läinud,? kommenteerib Toomi firma asutamist Mivar-Viva kommertsjuht Irja Leesmend, kellest sai Mivar-Vivas Toomi mantlipärija.

Toom Tekstiili algusaastail lahkusid Mivar-Vivast uude firmasse ka paljud töötajad, sest Toom Tekstiilis pakuti neile kõrgemat ametikohta.

?Uues firmas oli tõusmisvõimalust,? sõnab Leesmend.

?Terve brigaad seal on meie kasvandikud,? muheleb ASi Mivar-Viva juht Aleksander Sepp Leesmendile sekundeerides. ?Kaadrit me oskame kasvatada.?

Ainsana ei ole teki-padjatootmine Mistra perest pärit ettevõtetest põhitegevuseks ASile Mistra-Autex, mis toodab sünteetilisi autovaipu ja -tarvikuid.