Lähiaastail katab traadita internetivõrk kogu Eestit

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna juhataja Edvard Saarma sõnul tahab riik kogu Eestit katva traadita internetivõrgu rajamiseks ära kasutada juba mitu aastat jõude seisva NMT sagedusressursi, 450 MHz. ?NMT põhines küll analoogtehnoloogial, millel ei saaks internetti jagada, kuid nüüd on tulnud digitaaltehnoloogia,? ütles Saarma. ?Põhimõtteliselt saab see olema nagu suur WiFi võrk, mis katab kogu Eesti ning kliendil pole vaja muud kui osta oma arvutisse vastav raadiokaart.? CDMA-tehnoloogiat kasutatakse juba mitmel pool maailmas, kuid valdavalt mobiilsidevõrguna.

Kui WiFi levib heal juhul ja otsenähtavuse korral maksimaalselt 5 kilomeetri kaugusele, siis CDMA ületab seda oluliselt. ?Üks antenn katab 30?40 kilomeetrit vabalt ära, aga kärjed tuleks siiski väiksemad teha (st antenne tuleb tihedamalt paigaldada ? toim.), et ühenduse kiirus ei kannataks ? muidu on nagu mõnes WiFi kohvikus, et kui kohal on korraga liiga palju arvutiga härrasid, siis kiirust pole ollagi,? selgitas Saarma. ?Maksimumkiirus ulatub ikka megadesse, aga alla 256 kbs see kukkuda ei tohiks, see ei oleks siis ju enam kiire internet.?

Ministeeriumi kava katta kogu Eesti traadita internetiga on ka internetiteenuste pakkujate seas suurt tähelepanu pälvinud. ?Praeguseks on neli firmat teatanud, et tahavad tehnoloogiat katsetada,? ütles Saarma. ?Meie seisukoht on, et kel huvi on, tulgu ja katsetagu, järgmisel aastal tahame teenusepakkujate leidmiseks konkursi välja kuulutada.?

Elioni meediasuhete juhi Ain Parma­se hinnangul on tegemist perspektiivse tehnoloogiaga hõreasustusega maapiirkondadele internetiühenduse võimaldamiseks. ?Kavatseme alustada sel aastal süsteemi testimist ning seetõttu olime ka üks testsageduste võimaldamise initsiaatoritest,? ütles Parmas.

Omalt poolt lubab riik interneti kättesaadavuse ja odavuse huvides nii palju teha, et küsib konkursi võitjatelt vaid raadiosagedustele kehtestatud riigilõivu, mitte rohkem. Saarma sõnul hakatakse aga hoolega jälgima, et teenusepakkujad ei hakkaks uue võrgu kaudu mobiilside- ja 3G teenust pakkuma. ?Mobiilsidefirmad on ju 3G litsentsi eest igaüks 70 miljonit krooni maksnud,? selgitas Saarma keelu tagamaid.

Sama nentis ka WiFi ideoloog Veljo Haamer, kes kiitis riigi plaani heaks, öeldes siiski, et hea on see vaid juhul, kui seda tehakse võõra raha abil. ?Võime katsetada, aga mitte riigi rahaga,? ütles Haamer. Kuuldes, et katsetama hakkavadki erafirmad, pani Haamer asjaga tegelevatele inimestele südamele, et ei valitaks liiga kallist tehnoloogiat. ?Ülesande püstitus on oluline, et kuhu me tahame jõuda, mitte tehnoloogia,? rõhutas Haamer.

Eesti suurima traadita interneti võrgu omaniku, ASi Estonian Wireless Network juhatuse esimees Ago Lumeste põlgas CDMA-tehnoloogia liiga aeglaseks. ?Jah, me vaatasime ka seda, aga heitsime selle mõtte suhteliselt kiiresti kõrvale, sellest mahust (kiirusest) jääb puudu, see 2,4 MHz, sellest jätkub ju vaid kahe-kolme kliendi teenindamiseks..., võib-olla läptopiga reisijatele piisaks sellest kiirusest,? ütles parasjagu Soomes messil viibiv Lumeste. ?Meie teeme panuse WiMaxile, valmistamegi seda praegu ette.? Kui hetkel ei saa paljudes maakohtades veel internetti kasutada, siis on Lumeste sõnul vägagi võimalik, et juba paari aasta pärast saavad kõik Eestimaalased valida, millist võrku nad kasutavad.

?See oleks küll issanda kingitus!? ütles ASi Reginvest finantsspetsialist Vahur Lokk, kuuldes majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi plaanist katta Eestit traadita internetiga. ?Minu töö ei nõua tööl käimist, kui mul oleks korralik püsiühendus, ma saaksin kodus tööd teha..., praegu kulub mul Tallinnas tööl käimiseks ainuüksi bensiini peale 80 krooni päevas, see oleks kõva kokkuhoid.?

Kunagise väärtpaberiameti juht Lokk elab küll Tallinna lähedal Väänas, kuid korralikust internetiühendusest saab ta vaid unistada. ?Mul on see RAS, kõigi maaelanike needus, see on nagu dial-up, aga selle vahega, et viiest korrast, kui proovid ühendust võtta, üks kord õnnestub ja siis kipub ka katkema...,? kirjeldas Lokk oma kodust internetipõuda. ?Ja aeglane on ta ka, kui mul poleks tekstipõhist brauserit, ma ei saaks internetis midagi teha.?

Võrreldes algusaegade NMT-andmesidega saab praegu mobiiliga kasutada mitukümmend korda kiiremat ühendust.

Esimese põlvkonna mobiilivõrku NMTd hakati Eestisse rajama 1991. aastal. 450megahertsist analoogvõrku kasutanud NMT andmeside kiirus oli 4,8?9,6 kilobitti sekundis. NMT suleti Eestis detsembris 2000, kuid Skandinaavias ja Venemaal töötab see siiani. Mobiilside teine põlvkond ehk GSM on digitaalne, võimaldades tavalist andmevahetust stabiilse kiirusega 9,6 kilobitti sekundis. Sellest kiirem on 2,5G nime kandev pakettraadiosideteenus GPRS, mis jõudis Eesti turule suvel 2001. GPRS kasutab GSM-võrku, pakkudes keskmist allalaadimiskiirust 40?50 kilobitti sekundis. GPRSist omakorda neli korda kiirem andmeside on EDGE, mida EMT hakkas mullu suvel Eestis pakkuma. Praegu saab EDGE?i kasutada 30% Eesti elanikest, leviala laieneb pidevalt.

Eestis välja antud mobiilside kolmanda põlvkonna ehk 3G litsentsid seavad selle minimaalseks kiiruseks linnas 144 kilobitti sekundis (EMT testvõrgus on reaalne kiirus 384 kilobitti sekundis). Mobiilse andmeside kasutajate jaoks on nii 3G-le kui ka EDGE?ile alternatiiviks kiire raadiokohtvõrk WiFi. Eestis on 440 WiFi leviala, ligi pooled neist asuvad Tallinnas. WiFit pakutakse kas tasuta või madala hinna eest. WiFi miinuseks on piiratud levi, sama probleem oli alguses ka EDGE?il ja on praegu 3G-l.

Mobiiltelefonil põhinevad internetiühendused ei sobi kõrge hinna tõttu suurte mahtudega töötamiseks, olles mõeldud pigem telefoni sisuteenuste kasutamiseks, sülearvutiga e-posti vahetuseks ja veebis surfamiseks.

CDMA-standard on alguse saanud USAst. Kolmanda põlvkonna mobiilsidestandard CDMA2000 on teise põlvkonna standardi CDMAOne?i edasiarendus. Võrreldavad arengud Euroopas on GSM -> UMTS. Standardit töötab välja ja arendab koostöögrupp 3GPP2, mis ühendab endas Põhja-Ameerika, Jaapani, Hiina ja Korea telekommunikatsioonistandardite organisatsioone.

Tänaseks on CDMA-standardil põhinevaid võrke lisaks Ameerikale ja Aasiale rajatud ka Euroopasse. Kui mujal maailmas on CDMA-võrkudes põhiliselt kasutusel kõrgemaid sagedusi, siis Euroopas on asutud kasutama varemalt analoogmobiilsidevõrkude jaoks kasutatud 450 MHz diapasooni (näiteks NMT).