Norma aktsia on kogumispensioni fondide hulgas kõige populaarsem Tallinna börsi aktsia, kuhu on pensionikogujate raha paigutatud ligi 11 miljoni krooni eest.
Hansapanga aktsiasse on teise samba pensionifondid investeerinud veidi üle 7 miljoni krooni, Sakusse üle miljoni krooni ja Klementisse ja Eesti Telekomi poole miljoni krooni jagu. Viisteist pensionifondi kokku vaid 20,7 miljonit krooni. Ning seda fondide 2633 miljoni kroonise mahu juures, millest miljard võib olla juba investeeritud aktsiatesse.
See sunnib vägisi kohandame väljendit ?ükski prohvet pole kuulus omal maal?, väljendiga ?ükski aktsia pole kuulus oma riigi investorite (fondivalitsejate) hulgas?.
Kui teise samba fondide sünni juures uskusin siiralt, et nad hakkavad tulevikus mõjutama ka Tallinna börsi, siis senini pole see usk täitunud.
Kohalike aktsiate osatähtsus on fondides pidevalt vähenenud.
Näiteks 2003. aasta mai lõpus oli 441 miljonist kroonist investeeritud Tallinna börsile 16,2 miljonit krooni ehk 3,7% fondide koguvarast. Sama aasta septembri keskel oli kohalikul aktsiaturul 23,6 miljonit krooni ehk 3,1%. Nüüd vaid aga 0,8% fondide varadest.
Olgugi, et hetkel on Tallinna börsil väga pisikesed tegijad usun endiselt, et kunagi lähimas tulevikus kohalike pensionifondide mõjuvõim kohalikul turul kasvab. Jagavad ju kohalikud fondivalitsejad ja investorid kõige enam Eesti ettevõtete hingeelu.
Seotud lood
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.