Kevadväsimust aitavad peletada sobivad vitamiinid

Perearst Külvi Petersoni sõnul teevad jaanuar, veebruar ja märts ehk pimedad ja päikesevaesed kuud ning lörtsine-vihmane talveilm meid ka haigustele vastuvõtlikumaks. ?Enne seda perioodi on veel pimedam aasta lõpp ja see kõik paneb meid kevade järele igatsema,? nendib Peterson. ?Igatsust võiks nimetada ka kevadväsimuseks ja selline diagnoos tuleb kindlasti panna neile, kel on tahtmine kaua magada, söögiisu on vähenenud ja meeleolu pole kiita.? Peterson ütleb, et vahel kaasnevad kevadväsimusega ka peavalu, uimasus ja mõttelaiskus. ?Päris ühest ja kindlat retsepti sellise diagnoosi puhul toiduvaliku suhtes pole,? lisab Peterson. ?Küll aga on kindlaks tehtud, et puu- ja köögiviljade vitamiinisisaldus kipub nende üle talve säilitamisega vähenema. Seega, sama koguse vitamiini saamiseks peaks olema juurikate osatähtsus suurem või tuleks eelistada vitamiinirikkamaid toiduaineid.? Peterson leiab, et roheline sibul, brokkoli, spinat, porgandimahl, küüslauk, jõhvikad, värske hapukapsas, kvaliteetne liha ja kala võiksid toiduvalikus domineerida. ?Ära ei tohi unustada, et kevadväsimust põhjustab peamiselt päikesevalguse vähesus ja seetõttu soovitan kõigil oma tervisest hoolijatel püüda kinni kõik päikesepaisteliste päevade pakutud valguskiired, need oleks nagu desserdi eest,? kinnitab Peterson. ?Lisaks võiksid ühekülgse toiduvalikuga inimesed ka 10päevase C-vitamiini kuuri läbi teha.?

TTÜ Toiduainete Instituudi toiduaineõpetuse õppetooli assistendi Tagli Pitsi sõnul võimaldab meie kaupluste toiduvalik korraliku ja mitmekesise toitumise korral aasta läbi toituda nii, et vitamiinide puudust ei teki. ?Muidu aga seostatakse kevadväsimust ennekõike C-vitamiini defitsiidiga,? ütleb Pitsi. ?Teadupärast üle talve hoitavates köögiviljades

C-vitamiini sisaldus pidevalt väheneb. Kodumaistest köögiviljadest säilub seda vitamiini kevadeks enim kaalikas, eelkõige sisaldavad seda aga tsitruselised.? Pitsi leiab, et täiskasvanud inimene peaks saama 60 mg C-vitamiini päevas. ?Muidugi tuleb silmas pidada seda, et vitamiinisisaldus sõltub suuresti ka säilitusajast ja -tingimustest ning toiduvalmistamise viisist,? märgib Pitsi.

Marja Entrichi loodustoodete maaletooja Ariel Klas soovitab looduslikke vitamiine varakevadel julgelt tarvitada. ?Pimeda aja ja talvise stressi tõttu vähenevad vitamiinivarud organismis,? selgitab Klas. ?Kindlasti tasuks tarvitada mineraale, nagu kaltsium ja magneesium, mis on teiste vitamiinide ?sild?. Tänu neile imenduvad kõik teised vitamiinid.? Klasi sõnul tugevdavad mineraalid luustikku, samuti juukseid ja küüsi.

?Samuti on kasulik kelp ehk merevetikas, mis on väga hea ainevahetuse stimuleerija,? soovitab Klas. ?Selle tarvitamise tulemusena alaneb kehakaal ja tugevneb närvisüsteem, ka on see hea nahale ja juuste kasvule.?

Klas soovitab ka C-vitamiini, mis on tema sõnul parim antioksüdant, organismi puhastaja ja immuunsüsteemi tugevdaja. ?Koos C-vitamiiniga on hea tarvitada B50 kompleksi, mis annab energiat, toetab südametegevust ning mõjub soodsalt närvidele, ajule ja seedimisele,? kinnitab Klas. ?Antioksüdantide kompleks ? seleen, A- ja E-vitamiin, tsink ? aitab tugevdada mälu, aeglustada vananemisprotsessi ja ennetada vähihaiguste teket. Ka on see meeste potentsi alalhoidjaks.?

Suhtumine vitamiinidesse on äärmiselt kaksipidine. Mõned ütlevad, et kindlasti peaks mingeid vitamiine sisse võtma, teised aga peavad neid lausa ohtlikuks ja usuvad, et tervislikke eluviise harrastades saab inimene ilma igasuguste purgivitamiinideta niigi kõik vajaliku kätte.

Minu arvates võiks kevadväsimuse korral mingeid multivitamiine siiski võtta, aga muidugi tuleb nende juures arvestada ettenähtud koguseid, eriti tähtis on see laste puhul. Terve purgitäie korraga allaneelamisest mingit tulu ei tõuse, pigem võib see mõjuda negatiivselt.

Kuigi talve lõpus ei leidupuu- ja köögiviljades enam kuigivõrd palju vitamiine, tuleks talvekuudel siiski süüa võimalikult rohkelt värskeid salateid, kalatoite ja porgandit. Tasakaalustatud, tervislik toit hoiab tervise kõige paremini korras.