Suursugune berni alpi karjakoer Bruno

Olin kuulnud Bruno kohta kiidulaulu mitte ainult koerasõprade suust ja pean tunnistama, et neil oli õigus. Ilmselt samamoodi trügis see karvakera ka Karin Hango ja Vahur Murutari pere südamesse, kui nad pärast oma truu saksa lambakoera lahkumist perre uut liiget otsisid. Nüüd, kolm aastat hiljem nendib Karin Hango, et tegelikult ei sobikski isane berni alpi karjakoer hästi pere esimeseks koeraks, sest suure koguga iseteadliku isendiga võimuvõitlust pidades peab olema üsna kindla meele ja sõnaga, et koera silmis autoriteediks muutuda. Aga kui piirid on paika pandud, saab bernlasest hea perekoer.

Talv on Bruno ja iga teise berni alpi karjakoera jaoks parim aeg ? seda tõugu koerad ei talu nimelt palavust. Küll naudib koer rohket liikumist ning inimeste seltsis veedetud aega. Päevad veedab Bruno õues ja öösel magab toas. Voodisse Bruno ei trügi, diivanist ja tugitoolist ei hooli ta samuti, ega ka vaipadest, piisab oma pehmusest.

Bruno pererahva arvates peaks koera kodu olema niisugune paik, kus ta saab vabalt nii sees kui väljas liikuda. Siis toimetab taibukas peni juba ise. Näiteks maakodus leidis Bruno endale meelispaiga rõdu all. Sinna kaevas ta paraja pesa, kus saab kuumal suvepäeval kõhu vastu külma mulda suruda, päikese ja vihma eest varjuda ning samas omade juures olla, kes tema kohal rõdul kõnnivad või istuvad.

Omanikud iseloomustavad Brunot kui ette­vaatlikku, aga kindlameelset koera. Kui neid kodus pole, ei võta ta palukestki suhu, samuti suhtub kutsu umbusklikult igasugustesse poest toodud koera ?hambapuhastuse? mänguasjadesse ? need viib ta esialgu ära ja hoiab tükk aega, enne kui närida söandab.

Päikest koer eriti ei talu, pugedes meeleldi maja alla. Kuuma ilmaga võivad berni alpi karjakoertel kõrvahädad välja lüüa. Pererahvas on vahel naljatlenud, et kui Bruno on hea koer, siis tuleb lumi maha.

Berni karjakoerad on aretatud karja- ja veokoerteks. ?veitsi talumehed tõid nendega oma juustukerasid mägedest alla. Muide, juustu vastu pole Brunol midagi, samuti tahab ta aidata pakke kanda.

Brunot võibki kiitma jääda. Vahuri sõnul võib mägede poeg vahel teiste koertega ülbe olla. Ise riidu kiskumata on ta valmis kaklema, kui mõni loom tema iseteadvust ei talu. Väga inimlik.

?veitsi karjakoerte juured ulatuvad 2000 aasta taha.

Berni alpi karjakoer on keskmisest suurem, jõuline tugev ja töökas. Tema kergelt lainjas karvkate on musta värvi, silmade kohal, põskedel ja jalgadel on roostepruunid laigud, väikesed valged laigud on pea peal ja rinnal ning jalgadel. On soovitatavad valged käpad ja sabaots. Ideaalne turja kõrgus isastel on 66?68 cm, emastel 60?63 cm.

Autor: Tiina Kolk