Klaas-Jan Reincke saabus Eestisse 2002. aastal Phare ELi projektide konsultandiks ja sellest aastast jätkab oma tööd firmas CyclePlan. Tema avatud olek ning hea eesti keele oskus tekitab muidu välismaiste konsultantide suhtes umbusklikes eestlastes sümpaatia esimesest silmapilgust.
Klaas-Jan Reincke tunnistab, et võrreldes selle ajaga, kui ta Eestis töötades vaid inglise keeles suhtles, on vahe suur. ?Eestlane usaldab pigem inimest, kes tema poole eesti keeles pöördub. Vestlust alustades küsitakse kõigepealt minu hea keeleoskuse kohta ja järgmiseks viiakse sujuvalt jutt sellele, et paljud venelased pole suutnud mitmekümne aastaga eesti keelt omandada. Esialgu oli mullegi üsna üllatav, kui eraldiseisvad on siin eesti ja vene keelt kõnelevad ringkonnad. Lisaks esimesele ja teisele eksisteerib ka kolmas ? vene Eesti.?
Reincke arvates sõltub keele õppimine enamasti sellest, kas sul ikka on seda vaja. ?Kui pead rääkima, siis ka teed seda. Sain kohe alguses aru, et kui tahan siin oma erialal töötada, siis pean eesti keele ära õppima. Muidugi on siin oluline roll kindlasti ka eestlannast abikaasal, sest meile tundus äkki mõttetu rääkida omavahel inglise keelt ja ühel päeval lihtsalt läksime üle eesti ja hollandi keelele.? Nii nagu mitmed välismaalased, sattus ka Reincke Eestisse tööle abikaasa kaudu. 2002. aastal koolitas ta Hollandis Eesti gruppi, kuhu kuulus ka tema praegune abikaasa Eve.
Samas grupis õppinud Rainer Rohesalu keskkonnaministeeriumist meenutab, et tänu Klaasile elasid nad väga kiiresti kohalikku ellu sisse. ?Saime Klaasiga väga hea klapi, sest ta oli väga suhtlemisaldis ja nädalavahetustel oli alati nõus tutvustama meile Hollandi teisi linnu. Klaasil on väga vahva huumorimeel. Vahel on küll raske aru saada, kas ta räägib tõsiselt või teeb nalja. Meil tekkis grupis väga mõnus õhkkond ja käime siiani paar korda aastas koos.?
Pärast eestlaste grupi lahkumist olid Reincke mõtted tugevalt seotud Eestiga ja ta otsis võimalust tulla siia püsivamalt tööle. ?Õnneks oli mul konsultandina lihtne välismaal tööd leida ja kui Phare programmi raames mulle seda võimalust pakuti, võttis otsustamine vaid kaks sekundit.? Eelmisel aastal abiellus ta Evega ja oma tulevikuplaanid on ta sidunud Eestiga. Samas ei ütleks ta ära ka paar aastat kusagil mujal töötamisest. Näiteks Türgi kui Euroopa Liidu kandidaatriik pakuks talle mitmeid võimalusi oma oskusi rakendada.
Lendavaks Hollandlaseks hakati Reincket kutsuma seoses tema esinemistega Äripäeva maakondlikel arengukonverentsidel, sest järjekordsesse esinemispaika võis ta saabuda väga erinevast maakera paigast. Aga ta jõudis alati kohale ning väike ootusärevus tasus kuhjaga ära.
Kui sageli eeldatakse, et ettekanne Euroopa Liidu struktuurifondidest on kuiva ametniku keeruline jutt vürtsitatuna ohtrate võõrsõnadega, siis meeldiva üllatusena astus lavale särava naeratusega noormees, kes ingliskeelse ettekande asemel rääkis mõnusa aktsendiga lihtsas Eesti keeles lahti keerukad terminid. Tundub, et mõnes mõttes tuleb talle eesti keele mittetäielik valdamine isegi kasuks ? tahes- tahtmata sunnib vähesem keeleoskus valima lihtsamaid väljendeid. Muidu suhteliselt passiivsed eestlased elavnesid nähtavalt Reincke lihtsa entusiasmi peale ja keeruline mõiste ? Euroopa struktuurifondid ? omandas nende jaoks inimliku mõõte.
Nimi Lendav Hollandlane sobib väga hästi ka tema igapäevase töörütmiga, sest peamiste kohustuste hulka kuulub Klaas-Jan Reinckel töötamine teistes Euroopa riikides ? vähemalt ühe nädala kuust. Konsultandi töö on rahvusvaheline ja Reincke jaoks oleks liiga riskantne piirata end ainult Eesti turuga ? liiga väike. ?Ühel hetkel võib sul olla kümme projekti ja järgmisel kuul ainult üks. Teiseks on see ka motivatsiooni asi. Kui tahad endale ja teistele tööd maksimaalselt huvitavaks teha, on hea töötada aeg-ajalt välismaal.? Oma firmas tahab ta kindlasti noori inimesi välismaale saata, see annab neile positiivset energiat ja motivatsiooni.
Reincke naudib Eesti dünaamilist õhkkonda. Kui eestlastele tundub, et oleme juba astunud igavasse stabiilsesse ajajärku, siis talle avaldab muljet siinne kiire tempo. ?Eestlased peavad lühikese ajaga üles ehitama uued Euroopa Liidu süsteemid. Vaatamata levinud arusaamisele tehakse ELiga seotud valdkonnas riigisektoris palju tööd. Mulle on selline entusiastlik töökeskkond väga stimuleeriv, sest hullem oleks, kui inimesele tema töö ei meeldiks ja ta rutiinselt lihtsalt kella viieks asjad ära teeb.?
Samas on Reincke arvates eestlastel liiga suur sõltuvus edust. ?Eesti juhid on väga pragmaatilised ja tahavad kõike lühikese ajaga saavutada. Kuna ebaõnnestumisi võetakse väga traagiliselt, kujuneb see sageli tõsiseks stressi allikaks. Samas võib see olla seotud Eesti ajajärguga. Võimalusi on palju ja see tekitab soovi kõike proovida.?
Eestis reisides on tal jäänud mulje, et siinsed omavalitsused on tunduvalt pessimistlikumad kui ettevõtjad. Ühelt poolt on ettevõtjad juba oma olemuselt aktiivsemad ? suurt vahet ei ole, kas nad asuvad Tallinnas või Võrumaal.
Samas kulutavad nad just maapiirkondades pessimistlike ja elus alla andnud inimeste kaasatõmbamiseks palju energiat. Siin oleks neil vaja enam omavalitsuste abi, sest eestlasi on liiga vähe, et nii suurt osa inimressurssi lihtsalt maha kanda. ?Et Euroopa Liidus läbi lüüa, vajame rohkem kvaliteetset tööjõudu.?
Reincke sõnul oleks suurim oht Euroopa Liidu või Eesti jaoks ksenofoobia võidulepääs. ?Kui Euroopa hakkab kartma erinevusi, tuleb sellest välja suur jama. Erinevus on Euroopa suur võimalus.
Suurim ksenofoobia, mis praegu Euroopas avaldub, on Türgiga seotud. Türgi peaks olema meie suursaadik islamimaades. Nii nagu Eesti peaks olema Euroopa suursaadik Venemaal. Eesti peaks seda rohkem kasutama, et mõistab ajaloo tõttu Venemaad paremini. See Balti riik, kes astub esimesena üle oma ajaloo, saab kõige enam kasu.?
Parim ja erinev tavaeestlasest on tema positiivsus. Ta on alati entusiastlik ja energiline. Otsustab kiirelt. Empaatilisus on minu meelest meeste puhul harvaesinev loomuomadus, aga tema kuulab hoolega ja sõnum jõuab alati temani. Probleemidele pakub lahendusi, mõtleb kõigiga aktiivselt kaasa. Nii töö- kui ka õppimisvõime on suured. Ei armasta bürokraatiat, paberimajandust, pisiasju. Räägib paljusid keeli ja tema võõrkeelte hääldus ülihea. Demokraatlik, küsib arvamusi ja siis otsustab. Austab printsiipi ?vaidlustes sünnib tõde?.
Klaas-Jani puhul hämmastab kõige enam tema hea eesti keele oskus. Peale selle on ta eestlannast naisele selgeks teinud hollandi keele ? seega toimub nende peres vastastikune keeleõpetus.
Klaas-Jan on väga suure kogemusega eurorahastamise ja ?euroslängi? osas. Oman temaga aastast koostöökogemust ning lisaks väga heade ideede genereerimisele on ta ka hea suhtleja, täpne ja viib alati kõik lubadused täide. Kuigi ta reisib palju, jõuab ta panustada väga palju oma ettevõttesse. Väga usaldatav koostööpartner.
Seotud lood
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.