Koidula piirijaam seisab riigi ja Eesti Raudtee tüli taga

Valitsuse poolt Koidula piirijaama rajajaks määratud Riigi Kinnisvara AS (RKAS) sai jaanuari keskel Eesti Raudtee nägemuse plaanitavate rajatiste omandi, rahastamise ja tehniliste tingimuste osas. Osapooled on viimase poolteise aasta jooksul omavahel vahetanud mitmeid nägemusi, iga kord oponendist erineval arvamusel olles.

Laekunud ettepaneku sisu kummagi poole esindaja ei täpsusta, kuid annab mõista, et asi on nüüd hakanud liikuma ? selle taga olevat paljuski uue majandusministri Andrus Ansipi ametisse asumine.

RKASi juhatuse esimehe Tiit Ottise sõnul on piiripunkti rajamisel probleemiks valitsuse tasandil tehtud kaks vastuolulist otsust ? ühega jäeti piirijaam RKASi ehk siis riigi omandisse, teisega aga sai Eesti Raudtee erastamisel endale hoonestusõiguse raudteealusel maal.

Seega kuulub Koidulast läbitulev raudtee koos muldkehaga Eesti Raudteele ning viimase omanikud hoonestusõiguse võõrandamise teemal RKASiga veel eelmise aasta lõpus ei tahtnud.

?Eesti Raudteega saab läbirääkimisi pidada ühel tingimusel,? ütles Ottis. ?Eeldusel, et valitsus muudab oma korraldust omandisuhte osas ? piirijaam rajatakse nii, et see ei saa kuuluda Eesti Raudteele.? Samas peab tema sõnul enne asjaga uuesti valitsuse ette minekut tegema ära eeltöö.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Andres Tint tõdes, et erinevatest väljapakutud võimalustest ilmselt jääb Eesti Raudteele oma rööpapaari osas hoonestusõigus: ?Ei näe ette, et Eesti Raudtee vara peaks saama taasriigistatud. Praegu on küsimus selles, kuidas seda kõike tehniliselt teostada.? Ülejäänud Koidula piirijaama üheksa rööpapaari hakkaks kuuluma RKASile ? Eesti seadus lubab infrastruktuuri paljusust.

Hinnanguliselt 47 miljoni euro ehk ligi 750 miljoni kroonise maksumusega piirijaama ehitust abistab Euroopa Liit, kuid rahastamistingimused sõltuvad sellest, kas toetust küsib kasumit taotlev ettevõte või riik. Esimesel puhul oleks abiraha määraks 40%, riikliku investeeringu korral 75%. Tindi kinnitusel ei tähenda piirijaama ehituse venimine eurorahast ilmajäämist.

Erinevate variantide vaagimisel on Eesti Raudtee muu hulgas avaldanud soovi võtta RKASi rajatud piirijaam kapitalirendile hilisema väljaostuvõimalusega, paraku sel juhul väheneks euroabi osalusmäär.

Samas pole Tindi sõnul Eesti Raudteele meeldinud ka plaan hakata maksma tasu riigi rajatud uue infrastruktuuri kasutamise eest: ?Olemasolev on odavam.?

Tint lausus, et riigi esindajatega suheldes muutus Eesti Raudtee konstruktiivseks detsembris. ?Praegu on Eesti Raudtee aru saanud, et kui piirijaama ei tule, siis on reaalseks küsimuseks vedusid kahandavad suured piirangud. Hetkel võetakse piiriületuse koha pealt raudteed kui erandit,? viitas ta kohustustele, mis kaasnevad liitumisel Schengeni lepinguga. Viimane reguleerib küll inimeste, mitte praegu peamiselt siinsel raudteel veereva kauba liikumist. Kuid rahvusvaheliste reisirongiliikluse korral peab riik tagama kontrolli piirijaamas.

Nii Ottis kui ka Tint pidasid võimalikuks piirijaama ehituse algust 2006. aastal, kui lähiajal õnnestuks sõlmida vajalikud lepingud ning välja saaks kuulutada ehitushanke. Samas Eesti Raudtee avalike suhete juht Priit Koff pidas kopa maasselöömist reaalseks 2007. aastal.

?Ei saa öelda, et Eesti Raudtee on protsessi venitanud, mõlemad pooled on esitanud asja kohta oma nägemusi,? lausus Koff, lisades, et Koidula piirijaama valmissaamine on ettevõttele ääretult oluline. See võimaldaks piirijaama tegevuse lõpetamise Tartus. Ta ütles, et Eesti Raudtee on valmis selgitama viimati esitatud plaani siis, kui on saanud selle kohta tagasisidet RKASilt.

Koff ütles, et Eesti Raudtee peaeesmärgi kohaselt kasutataks piirijaama ehituseks maksimaalselt ELi struktuurifondi toetusraha ning kaasfinantseerimine toimuks nii, et see ei läheks maksumaksjale midagi maksma. Selle idee kohaselt kannaks Eesti Raudtee Eesti riigi 25protsendise omafinantseeringu ? ligi 200 miljonit krooni. Selle eest saadavad õigused selguksid läbirääkimiste käigus. ?Seda projekti pole võimalik teha ilma Eesti Raudteeta, kogu tehnoloogiline kompetents on selles majas,? tõdes Koff.

Värska vallavanem Rein Järvelill lausus, et valla kehtestatud detailplaneering lubaks piirijaama rajamist alustada kohe. Samas takistavad seda riigi ja Eesti Raudtee vahelised probleemid ning samuti on lahendamata riigi ja maaomanike suhted.

Piirijaama kõrvale soovib vald rajada huvilistest erainvestorite rahaga logistikakeskuse, kuid pole saanud seni vastust mullu suvel keskkonnaministeeriumisse läkitatud taotlusele maade munitsipaliseerimiseks.

Kui Eesti suudab võimalikud riskid maandada, siis pole ametliku hinnangu kohaselt Koidula piiripunkti valmimine ilmtingimata eelduseks Schengeni lepinguga ühinemisel.

Siseministeeriumi sisejulgeoleku poliitikaosakonna nõuniku Harry Kattai sõnul on ministeerium huvitatud Koidula piirijaama võimalikult kiirest rajamisest: ?Kuna Eesti-Vene piiri puhul on tegemist Euroopa Liidu välispiiriga, on tähtis, et kõiki rongiga liiklejad saaksid kontrollitud kohe Eestisse sisenemisel ja sellega vähendataks võimalikku salakaubaveo riski.?

2007 on varaseim võimalik aeg Eesti ühinemiseks inimeste liikumist reguleeriva Schengeni lepinguga. Kattai ütles, et Schengeni piiriruumi tingimused lubavad ronge kontrollida esimeses piirijaamas või transiidi käigus.

?Kuid Eesti jaoks on see täiendavaks riskiallikaks, kui rong sõidab ligi 80 km sisemaale ja alles seal toimub piiri- ja tollikontroll. Kahe riigi vahelisest hindade erinevusest tingituna võivad inimesed kasutada ära olukorda ning smugeldada traditsioonilisi kaupu. Et riske maandada, on tollil, piirivalvel ja politseil vajalik kasutada täiendavaid ressursse, kontrollides seda ala tihedamalt ja rakendades lisapatrulle,? selgitas ta.

Kui Koidula piirjaama ei hakata ehitama 2006, siis jätkub Kattai sõnul samasugune olukord nagu praegu. ?Kui Schengeni hindamise komisjoni jaoks on need täiendavad meetmed rahuldavad, et maandada riske ja tagada tõhus nii Eesti kui Euroopa siseturvalisus, siis otseseks takistuseks Eestile kõigi Schengeni nõuete rakendamisel tänasel päeval ilmselt ei ole,? märkis ta.

Raudteeinspektsiooni teatel on Petseri suunalt ehk siis läbi Koidula tulevate rongide hulk viimasel ajal kasvanud ning moodustab ligi poole Eestisse sisenevatest rongidest. Mullu liikus raudteel keskmiselt 31 rongi ööpäevas, varem tulid neist ligi pooled Narva kaudu.

2005?2006 aastaks esitasid operaatorid Petseri suunalt taotlusi rohkem, kui on lõigu teoreetiline läbilaskevõime.

Inspektsioonile teada­ole­vate kaubakoguste prognooside kohaselt võiks 2005. aastal Petseri suunalt tulevad kaubad ära vedada keskmiselt 13?14 rongiga ööpäevas, kuid tõenäoliselt ulatub maksimaalne maht hooti 17?20 rongipaarini ööpäevas.

Koidula piirijaama rajamine aitab lihtsustada Tartu olukorda. Täna tehakse tolliprotseduurid piirist 80 km kaugusel asuvas Tartus, mistõttu seisab keset linna korraga palju ronge.

See on ka kõrgendatud ohuallikas ümbritsevale piirkonnale.

Koidula jaama käiku­mi­nemisel saaks raud­tee­inspektiooni teatel Tartust põhimõtteliselt vaid läbi sõita, jäävad küll üksikud rongide manööverdamisoperatsioonid vastavalt vajadusele.