Palkmajade tootjad teevad koostööd

Äripäeva 18. jaanuari juhtkiri kiidab ettevõtete koostööd. Selliseid näiteid on siiski enam, kui ärileht arvab ? näiteks teevad ka palkmajade tootjad aktiivselt koostööd.

Eelmise aasta juulis asutati Hema Õigusbüroo abiga Eesti Käsitsivalmistatud Palkmajade Tootjate Liit (EKPTL). Vajadus sellise ühenduse järele oli olemas pikemat aega, arutelu koostöö põhieesmärkide ja muude tingimuste üle kestis poolteist aastat. Eestis on palju erialaliite, nende seas ka puitmajaliit. EKPTLi asutamise ajal kerkis korraks üles ka küsimus, miks ei võiks käsitsi palkmaju valmistavad ettevõtted astuda puitmajaliitu. Mõte laideti maha, sest sinna on koondunud mitmed firmad, kes teevad ehitisi mitte ainult käsitsi tahutud materjalidest, vaid ka näiteks liimpuidust ja freespalgist. Nõnda otsustatigi luua omaette liit.

Liidu peamine eesmärk on turu harimine. Eestis on palju erineva hinnaga ehitajaid, seepärast püüame turgu teavitada hindadest, mis on reaalsed ja mõistlikud. On välja kujunenud hinnad, millega ehitavad firmad, kes ei osta illegaalset puitu ja maksavad ära kõik maksud. Liidu liikmeks ei saa olla firma, mis eksib seaduste vastu.

Sageli on kuulda olnud inimeste nurinat palkmaja ehituskvaliteedi suhtes. On ju loomulik, et firma, kellel sellekohane kogemus ja/või teadmised puuduvad või ei ole kvaliteedi tagamine prioriteetide pingereas esimesel kohal, ei saa pakkuda kvaliteetset ehitust. Liidu liikmeteks saavad olla vaid need ehitajad, kelle toodanguga ollakse eelnevalt tuttavad. Liikme valmistatud toodangule ei tohi tulla negatiivset vastu­kaja klientidelt.

Liidu hea maine hoidmiseks on kokkulepe: kui selgub mõne liikme tegematajätmine või kehv töö, on teiste kohus klienti aidata ja kõrvaldada puudused. Kahjud nõutakse sisse selle tekitajalt. Oluline on, et klient jääks tehtuga rahule.

Oskustööliste koolitamine on selle tegevusvaldkonna oluline osa, kuna Eestis napib selle ala oskustöölisi. Käsitsi palkmajade valmistamisel on vajalik põhjalik teooria tundmine ning pikaajaline praktika. Kogemusteta töötajate puhul kvaliteet tõenäoliselt kannatab. Selle vältimiseks ning töökohtade loomiseks on koostamisel koolitus- ja praktikaprogramm.

Liidu liikmeile on rahateenimise kõrval oluline ka Eesti ajaloolise arhitektuuri taastamine, säilitamine, uurimine ja ka propageerimine. Enamik liikmeist tegelevad vanade elamute renoveerimisega, kuigi sellega alati just kasumit ei teeni. Tihtilugu võib jääda hoopis kahjumisse, kuna vana taastamine on teadupärast kallim kui uue tegemine. Ent sellise tegevuse juures on oluline emotsionaalne rahulolu. Tegelikult võidab sellest kogu Eesti. Iga päev kerkib uusi elamuid. Need on ilusad ja moodsad, aga steriilse välimusega. Kaduma hakkab vanavanemate­aegne arhitektuur, osake meist ja meie kultuurist.

Vaatamata uute elamute pealetungile on suund vanema arhitektuuri säilitamise ning ökoloogilise ja tervisliku eluaseme soetamisele. Üha rohkem inimesi soovib elama asuda oma vanemate või vana­vanemate kodusse. Tihti on see olnud ka nende endi lapsepõlvekodu. Samuti on märgata maamajade ostmise buumi lähenemist. Üldreeglina vajavad need ehitised renoveerimist. Selleks peab tundma ajalugu.

Ettevõtjate huvide kaitsmise kõrval on olulisel kohal koostöö arendamine teiste liitude ja ettevõtetega ? osalemine hangetel ja erinevates programmides. Ja koostöö toimib.

Autor: Heigo Kendla