Perefirma püsimine sõltub oskusest võtta endale erinevaid rolle

Kui tavafirmas on inimesel lihtsam pärast tööd lüüa uks kinni ja minna sõbrale lolli kolleegi kiruma, siis perefirmas tuleb seesama loll kolleeg õhtul koju kaasa. Siis kujunebki suhete kaalukeeleks võime need kaks rolli omavahel ühendada.

1992. aastal kaheliikmelise perefirmana alustanud ja hetkel Eesti suurima arvutifirma Ordi juht Sulev Sisask tunnistab: ?Vahel ikka lihtsalt viskas üle. Abikaasa Jaana töötab samas firmas pearaamatupidajana ja söögilauas tuli ikka jutuks tööteema. Tunduvalt lihtsam oleks aga õhtul end tühjaks rääkida naisele, kes sind rahulikult ära kuulab ja sügavamalt asja ei urgitse. See maandaks rohkem pingeid.

Keerulisem on, kui naine samuti firma käekäigu eest vastutab ja õhtulgi aktiivselt asjasse sekkub. Asjale lisas raskust, et meil oli enamasti 180 kraadi erinev arvamus. Kui aga oled tööl päev läbi kuulnud erinevaid mõtteid, siis kodus tahaks pigem toetavat suhtumist. Nii juhtubki, et soov lähedasele inimesele end tühjaks rääkida kujuneb veelgi suurema pinge allikaks.

Hetkel on naine lapsega kodus ja mingil määral on see mulle suur kergendus. Ta on vähem seotud firmaga ja seetõttu on enam kõrvaltvaataja kui tuline vaidleja.?

Ka koolitusfirma Self II omanikud ja abikaasad Vahur Murutar ja Karin Hango teadvustasid endale mingil etapil, et tööteemasid tuleb teadlikult piirata. ?Kõige esimene käskkiri, mille välja andsime, oli, et pärast kella kümmet ei tohi enam midagi muud teha kui arveid kirjutada. Kippus olema nii, et majandustegevus tuli ka voodisse kaasa ja üks hetk see hakkab liiga palju vaba aega ära võtma.?

Eesti suurima kirjastuse Varrak tegevjuht Priit Maide tunneb uhkust, et nad samas firmas töötava ema Maret Maidega on õppinud ema-poja suhet tööalaselt lahus hoidma.

?Kui ma ema kutsel 1996. aastal asusin firmat juhtima, tabas meid äratundmisrõõm, et me saame koos tööd teha. Et me võime tuliselt vaielda ja lahendada koos tööalaseid küsimusi.

See ei tähenda, et kõik meie perekondlikud sünnipäevad mööduksid tööküsimuste lahendamise tähe all. Kui on pakiline asi, siis helistan Maretile ja ütlen, et ma astun enne läbi ja arutame seda. Me ei pea vaidlema selle üle sünnipäevalauas.?

Samas on väga keeruline harjuda just pereliikme uue rolliga. Karin Hango meenutab, et pärast oma poja töölevõtmist tekkis neil kiiresti üks kirjutamata reegel: nõupidamisel teineteise kõrval ei istuta. ?Hakkasin talle nagu ema tegema liigseid märkusi, näiteks ? ära matsuta!?

Sulev ja Jaana Sisask on tänaseks õppinud teineteise liigset kontrollimist vältima, aga teatud etappidel oli see üsna suur probleem. ?Töötasime isegi ühes ruumis, aga teatud hetkel hakkas see väga härima. Kumbki jälgis, mida teine rääkis ja mida tegi. Mingil ajal tekkis sellest liiga suur pinge ja me lihtsalt eraldasime tööruumid. Siis me enam vähemalt ei kuulnud, mida teine rääkis.?

Perefirma kasvades kerkib tavaliselt mingil etapil üles võimuküsimus. Tänapäeval on võim ja informatsioon sünonüümid ? seega omab firmas rohkem võimu see, kes omab rohkem infot.

Sulev Sisaskil oli naisega perioode, mil palju asju tuli arutada koos. Aga siis ühel hetkel otsustati, et aitab, tuleb veidi vahet pidada. Natukese aja pärast tekkis aga olukord, kui abikaasa tundis ennast kõrvalejäänuna: ?Miks sa enam ei aruta minuga? Miks mina sellest probleemist varem midagi ei teadnud??

Ka Vahur Murutar tunnistab, et firmas koondub info aktiivsema kätte. Nende perefirmas Self II on selleks Karin Hango. ?Ja mina tunnen ennast vahel hüljatuna. Minu kaasahaaramiseks oleme siis pidanud tegema aktsioone, et tunneksin ennast perefirma täisväärtusliku liikmena.?

Samas kipub Eesti perefirmas mees ikka asjad paika panema. Sulev Sisask tunnistab, et abikaasa võib teda küll teravalt kritiseerida, kuid targa naisena on teda teiste ees siiski alati toetanud. Abikaasa on öelnud pärast juhatuse koosolekut: ?Mul oli küll erinev arvamus, aga ma siiski olin sinu poolt, sest ma tean, et sa mõtled kõik eelnevalt hästi läbi.?

Karin Hango arvab, et kui koos töötatakse, on teadlikkus võimust hästi oluline. ?Aga seda ei saa nii lahendada, et jagame firma pooleks ja kõik on korras. Eestis on võim ja autoriteet pooleldi sõimusõnad, aga meie pole seda temaatikat kunagi kartnud. Perefirmadel peab olema valmisolekut analüüsida ja rääkida selgeks oma võimusuhted.?

Karin Hango ja Vahur Murutar sõnastasid lõpuks selgelt ära teineteise rollid. Kõrvaltvaatajatele on tundunud vahel kummaline, kui nad alustavad arutelu: ?Mina loovjuhina tahan sinu kui juhatajaga rääkida sellel teemal.?

Karin Hangole meenub üks suhteliselt värvikas näide selle meetodi uudsusest ühel arenguvestluse koolitusel: ?Vahur kui juhataja tegi näitlikult arenguvestluse minu kui koolitusjuhiga (kes ma tol ajal olin). Hiljem tegin mina arenguvestluse Vahuriga kui koolitusjuht koolitajaga.? Seepeale erutus üks koolitusel osalenud juht uskumatult: ?Kas tahate öelda, et mina peaksin nüüd ka oma naisega arenguvestluse tegema??

Karin Hango on veendunud, et mingi mängulust peab ka siiski asja juures olema. ?Me lihtsalt võtame endile rollid ja teeme nii nagu ?päris? ettevõttes. See ei loe, et oleme abielus, tööl tahan, et teine arvestaks minu kui loovjuhiga ja jagaks piisavalt infot.?

Priit ja Maret Maide on samuti ära õppinud erinevad rollid: ?Me ei küsi kunagi ühe lausega, et mida sa teed nädalavahetusel ja millise arve peab ära maksma. Me leppisime kokku, et räägime alati esmalt kõige aktuaalsemast asjast.

Näiteks kui mingi tööprobleem kerkib üles laupäeva pärastlõunal, siis me ei lükka seda edasi lihtsalt seepärast, et see ei ole tööaeg. Me tegeleme murega siis, kui see üles kerkib. Me ei saa ust lihtsalt kinni lüüa ja asja kõrvale lükata. Meil on olnud raskeid hetki, aga mul on vedanud, et oleme õppinud lahendama olukordi, mitte süüdistama teineteist.? q