Notaritasusid pole põhjust kärpida

Ma ei toeta notaritasude vähendamist ning leian, et notari teenus ei ole praegu kallis.

Notar peab oma bürood ülal ametitegevusest laekunud sisse­tulekutest. Samadest sissetulekutest peetakse ülal ka Notarite Koda, mis täidab seadusest tulenevaid ülesandeid. Neist vahendeist koolitatakse uusi notareid ja makstakse neile tasu väljaõppe ajal. Toimub notariaadi arendamine, notarite täiendõpe, uute projektide väljatöötamine.

Notaril puuduvad muud sisse­tulekuallikad. Seadus lubab notaril väljaspool ametitegevust tegeleda ainult pedagoogilise ja teadustööga. Riik eelarvevahendeid notaritele ei kuluta. Veel enam, notaril puuduvad ka riigiametnikele antavad garantiid, nagu näiteks tasuline puhkus. Seega peab notar hakkama saama ameti­tegevusest saadava tuluga, kandes ka ettevõtjale omaseid kulusid töötajatele ja investeeringutele.

Notarilt oodatakse väga kõrge kvaliteediga teenust. Selline ootus on endastmõistetav, sest notari tegevuse eesmärk on tagada õiguskindlus. Kõrge kvaliteediga töötamine eeldab aga väljaõppinud ja motiveeritud töötajaid, tehnikat, büroosid, milles on võimalik teenindada kliente nii, et on tagatud nende privaatsus.

Eriti oluline on, et notaril oleks iga kliendiga suhtlemiseks piisavalt aega. Et ühiskond ei luba notarile vigade tegemist, on näha meedia reaktsioonidest notarite võimalikele eksimustele.

Kui tasud vähenevad, on notar sunnitud töötama oma kulude katmiseks rohkem ning kiiremini ja seega pühendama igale kliendile vähem aega. See võib hakata mõjutama töö kvaliteeti.

Notarite töö maht on võrreldes 1993. aastaga, mil Eestis taasloodi vaba notariaat, nii sisuliselt kui ka tehniliselt muutunud. Samas pole muudetud notaritasude määramise aluseid. Näiteks notaritasu osaühingu asutamisel on 2005. aastal sama kui 1995. aastal.

Koos õiguse arenguga on lepingud mahukamaks ja keerulisemaks läinud ning rohkem on asjaolusid, millest notar peab kliente põhjalikult teavitama. Ei saa võrrelda 1990ndate alguse korteri ostu-müügilepinguid praegustega, mille nüanssides on osapooltel palju keerulisem orienteeruda.

Seadusandlus on muutunud ning notarid kannavad tõestamisseadusest tulenevalt ka uute seaduste klientidele selgitamise koormust. Lisandunud on täiendavaid ajamahukaid ülesandeid. Näiteks esitab notar tõestatud ja kinnitatud notariaalaktid ise registritele, teeb kanded ehitisregistris jms. Selliste toimingute eest ei ole eraldi tasu ette nähtud.

Tehingu andmete ja materjalide kontrollimise maht ning kohustus on muutunud aasta-aastalt suuremaks ja seega kulub iga tehingu ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks mitu korda rohkem aega kui varem. Ma ei näe võimalust teha tööd oluliselt kiiremini, ilma et hakkaks kannatama kvaliteet.

Tasu määramisel lähtutakse põhimõttest, et osa toiminguid tehakse hinnaga, mis ei vasta tegelikele kuludele. Näiteks pensioni saamise voli­kirja tõestamisel on notaritasu 10 krooni. Testamendi tõestamise tasu on alati 200 krooni, kuigi testamendid on erineva keerukuse astmega ning nende koostamine võib võtta väga palju aega.

Selliste toimingute kulud peavad olema kaetud muude toimingute arvelt, kuna riik soovib tagada kvaliteetse õigus­teenuse ka majanduslikult vähekindlustatud inimestele. Kui vähendatakse notari­tasusid kinnisvaratehingute tõestamisel, ei pruugi notaril jätkuda vahendeid, et katta vähe­tasustatud toimingute korrektseks teostamiseks vajalikke kulusid. See võib omakorda mõjutada notari teenuse kättesaadavust. Notaritasude kärpimise eesmärgina on mainitud ka järjekordade vähendamist. Viimastel aastatel on Notarite Kojas koolitatud uusi notareid ning suuremates linnades, eeskätt Tallinnas, on probleem lahenenud. Samas ei leia ma, et samaaegne notarite arvu kasv ja tasu vähendamine oleks õigustatud. Iga süsteemi arendamine ja laiendamine vajab lisavahendeid.

Kinnisvaratehingute osakaal notari käibes on oluline, ulatudes mõnel notaril ligi 50 protsendini. Kavandatud notariaadialaste seadusemuudatustega seoses on Notarite Koda prognoosinud ligi 6protsendilist käibe vähenemist, mis tähendaks notarite tulu vähenemist sõltuvalt piirkonnast 14?26%.

Eriti suuri probleeme võib muudatus kaasa tuua väljaspool suuremaid linnu, kus tehinguväärtused (kinnisvarahinnad) on madalamad. Seal võib tekkida probleeme büroo majandamisel ja see võib omakorda tuua kaasa raskusi notari­kohtade täitmisel.

Notariteenus ei ole Eesti õigus­teenuste turul sugugi kallis. Seaduseelnõu seletuskirja kohaselt moodustab notaritasu keskmise kinnisvaratehingu puhul kümnendiku tehingukuludest. Seega 9/10 tehinguga seotud kuludest on seotud teiste teenuseosutajatega.

Näiteks keskmise kinnisvara­tehingu puhul, kus kinnistu hind on 800 000 krooni ja sellele seatakse panga kasuks hüpoteek samas summas, on kulu notarile ligi 0,6% ostetava kinnistu hinnast. Seda ei ole minu arvates sugugi palju, arvestades notari kohustusi ja täielikku materiaalset vastutust.