Bush: USA konkurentsivõime ja heaolu nõuavad kulude kärpimist

USA presidendi George W. Bushi kõne, kus ta rõhutas, et riigi olukord on kindel ja tugev, ei kuulu vaatlejate sõnul tema tugevamate hulka, kuid kõik tunnistavad üksmeelselt, et president on aastatega saanud järjest paremaks kõnemeheks. Kohe pärast kõnet korraldatud Gallupi kiirküsitluses nimetas 60% vastanutest seda ?väga positiivseks?.

Majanduse vallas oli George W. Bushi kõne põhirõhk seekord pensionireformil, sest presidendi hinnangul liigub riiklik pensionisüsteem pankroti suunas, kuid selle reformimine on osutunud raskemaks, kui ta algselt oli arvanud. Muu hulgas on presidendi pakutav pensionisüsteemi osaline erastamine tekitanud tõsist vastuseisu Senati demokraatidest liikmete ja ka osa vabariiklaste seas.

Praegune pensionisüsteem muutuks riigile üle jõu käivaks aastal 2018, kui selle väljamaksed hakkavad ületama sissemakseid. Ning aastal 2042 oleks kogu süsteem pankrotis. Põhjus on lihtne. Kui see süsteem loodi, oli USAs iga pensionäri kohta 16 töötajat, praegu on nende arv langenud kolmele ja paarikümne aasta pärast tuleb kaks töötajat ühe pensionäri kohta.

?Kui me praegu midagi ette ei võta, siis ei ole tulevikus muud lahendust, kui järsult tõsta makse, teha uut suurt laenu või tõsiselt kärpida pensionisoodustusi ja muid riiklikke programme,? ütles Bush.

President pakub päästeabinõuna isiklike pensionikontode sisseseadmist. See toimuks järk-järgult alates 2009. aastast. Nende kontode loomisest saavad osa võtta kuni 55aastased inimesed, vanemad saavad pensioni senise süsteemi järgi. Sissemaksed isiklikule pensionikontole moodustavad lõpuks neli protsenti töötaja sotsiaalmaksetest. Kontode parim külg on see, et valitsus ei saa seal olevat raha inimeselt kunagi ära võtta, samuti annavad need inimesele suurema kindlustunde, arvas president.

Teine USA majanduse valupunkte on suureks paisunud eelarve puudujääk, mis on üks dollari püsiva nõrkuse põhjusi. Bush lubas, et järgmisel nädalal Kongressile loovutatav riigieelarve eelnõu aitab 412 miljardi dollari suuruse puudujäägi nelja aastaga poole väiksemaks muuta. Esimese säästuabinõuna lubas Bush ära jätta üle 150 föderaalse programmi, mis tema hinnangul pole hädavajalikud või ei anna erilisi tulemusi.

?Põhimõte on selge: maksumaksja dollarit tuleb kas kasutada arukalt või üldse mitte kasutada,? rõhutas ta.

Osariikidele tähendab see kõige järsemat kulude kärpimist pärast Teist maailmasõda. Eelkõige kardavad nad Medicaidi programmi pärast, mis tagab arstiabi enam kui 50 miljonile madala sissetulekuga inimesele ning millest 50?77% katab riik ja ülejäänu osariik, sõltuvalt jõukusest.

Samas ei tule eelarve kulude kärpimisele kindlasti kasuks Bushi kindel otsus taotleda oma varem läbisurutud ajutiste maksusoodustuste muutmist püsivaks. Samuti Iraagi kulud, mis tõstavad selle rahandusaasta lisakulud 1260 miljardile kroonile. Praegu läheb 150 000 mehe Iraagis pidamine USA-le päevas maksma üle 1,7 miljardi krooni. Kui kaua see kestab, pole teada, sest oma kõnes president vägede Iraagist väljaviimise tähtaega ei andnud.

?Me ei teata kunstlikku tähtaega, millal me Iraagist lahkume, sest see julgustaks terroriste,? ütles ta.

Lisaks lubas Bush toetada väikeettevõtlust, tagada täienduskoolitus 200 000 töölisele, teha madala sissetulekuga inimestele maksusoodustusi haiguskindlustustuse hankimisel ning panustada alternatiivenergiasse, et vähendada riigi sõltuvust importenergiast.

?Kõik see aitab muuta meie majandust paindlikumaks, in­novatiivsemaks ja konkurentsivõimelisemaks,? oli USA liidri seisukoht.