Eksport tagab mööblitehastele kindla arengu

Välispartnereid leitavad mööblitootjad tutvuste ja omanike kaudu, samuti messidelt. ASi Thulema turundusjuht Kristina Sanin ütleb, et Eesti tööstuse arengust rääkides jõutakse ikka ja jälle punkti, et koduturg on väike ega võimalda toota soovitut kasumit, mille arvel uusi masinaid soetada või toote disaini panustada.

?Nii on paljud endisaegsed tööstusharud kadunud või esindatud marginaalsetes ni??ides,? märgib Sanin. ?Mööblitööstus on üks nendest edukatest, kes püsib elus paljuski tänu ekspordile. Juba praegu toodame rohkem mööblit, kui kodumaine turg tarbida jõuab.?

Sanini arvates on ekspordi eelduseks paljudel juhtudel välispartneri olemasolu. ?Praegused koostööpartnerid on leitud peamiselt neljal viisil: isiklik tutvus, koostööpartner ise otsis ettevõtte üles, omanike kaudu ja messidelt,? selgitab Sanin. ?Isiklik tutvus ja omanike kaudu partneri leidmine on firmade jaoks enamlevinud viis saada võimalus ekspordiks.?

Sanin leiab, et meie konkurentsieelis on Eesti suhteliselt odav tööjõud, mis on eelis täpselt nii kaua, kuni teised riigid hakkavad pakkuma piisavat kvaliteeti ning seda soodsamatel tingimustel kui saab meilt. ?Ellujäämiseks tuleb müüa omatoodangut, millel on tunduvalt suurem lisaväärtus,? soovitab Sanin. ?Omatoodang eeldab aga Eesti toote konkurentsivõimelisust.?

Sanini hinnangul suurendab selline seis Eesti importkaupade osakaalu ja vähendab ekspordi osa. ?Tööstuse seisu­kohalt võib tublimaid oodata üleostmine või ühinemine maailma suurematega, mis on loogiline äritegevus,? maalib Sanin tulevikku. ?Kõige halvemal juhul ei suuda tootja pakkuda enam konkurentsi­võimelist hinda ja pärast lepingute lõppemist tuleb paljud ettevõtted sulgeda.?

Valga Gomab Mööbel ASi ekspordijuht René Üprausi arvates on toodangu eksport kahtlemata valdava osa Eesti mööblitootjate müügitegevuse eesmärk. ?Hästi funktsioneerima pandud ekspordikanal tagab ettevõtte jätkusuutlikkuse ja arengu,? kinnitab Üpraus. ?Ekspordikanalid tuleb Eesti mööblitootjal endil leida ja käivitada, kandikul kuldmunasid kellelegi ette ei kanta.?

Üprausi sõnul on läbi aegade olnud kontaktide leidmise kohaks rahvusvahelised mööbli- ja sisustusmessid Rootsis, Saksamaal, Inglismaal ja Itaalias. ?Järjest enam hakkab huvi pakkuma ka vahepeal usalduse kaotanud idasuund Venemaal,? märgib Üpraus.

Välisturgudele jõudmiseks ja seal tegutsedes ei käitu Eesti mööblitootjad Üprause arvates kaasmaalaste suhtes iga kord kõige eetilisemalt. Üprausi hinnangul kopeeritakse häbenematult kaasmaalaste mööblit ja minnakse oma odavate koopiatega täpselt samadele turgudele ning koputatakse samade ostjate ustele.

?Turgu hõivatakse kõlvatute võtetega,? leiab Üpraus. ?Näiteks ühel Saksamaa mööbli­messil olid eelmisel sügisel väljas firma Jumek poolt allhanke korras 99% ulatuses kopeeritud Valga Gomab Mööbli poolt viis aastat tagasi väljatöötatud laua ja toolide koopiad.?

Samuti tootis firma Tarmeko Üprausi sõnul Valga mööblitööstuse aastaid turul olnud söögitoamööblile väga sarnaseid tooteid. ?Lugedes mõned päevad tagasi Äripäevast, kuidas välisturgudel konkureerivad padja- ja tekitootjad omavahel Eestis koopereeruvad ja üksteist aitavad, jääb loota, et ka mööblitootjad sellisest käitumisest lugu hakkavad pidama,? loodab Üpraus. ?Teiste tootjate mudeleid kopeerides jäävad mõned Eesti mööblitootjad igavesti allhanke täitjate rolli.?

Eesti mööblitootmine ületab mahtudelt nii Läti kui ka Leedu oma. Arvestades aga meie elanikonna suurust, on selge, et eksportida tuleb.

Praegu tundub kõige paremini minevat sellistel pehme mööbli tootjatel, kes on Soome kapitalil ja teadmistel põhinevad tootmised.

Ekspordikanalid saadakse kas isiklike tutvuste, messide või vahendajate kaudu. Teatakse, et Eestis suudetakse toota peaaegu sama kvaliteediga kui Skandinaavias, kuid odavamalt.

Paraku puuduvad meil suured mööblifirmad, kes oleksid justkui vedurid, kes suudaksid kogu tootmisharu endiga kaasa vedada, andes tööd allhankijatele, toodete arendajatele ning oleksid ühtlasi turgudel eestvedajad.

Eesti tootjad on põhiliselt keskmise suurusega firmad ja oma väiksuse tõttu ei suuda nad investeerida tootearendusse ja innovaatilisusse, samuti müügikettidesse. Sellepärast on ka Eestis toodetud mööblit vähe müügil.

Kutseharidus ja väljaõpe on Eestis praegu alla igasugust arvestust. Tootmise efektiivsus väga madal ? koguni viis kuni kaheksa korda väiksem põhjanaabrite omast. Sama lugu on ka palgaga. Toodetakse lihtsat, palju tööjõudu vajavat toodet või tehakse allhanget.

Perspektiiv lähiaastatel on hea seoses Soome ja Rootsi mööblitootjate raskete aegadega. Kaugemas perspektiivis, nii 5?8 aasta pärast sõltub kõik meie võimest toota senisest efektiivsemalt, samas aga kvaliteetselt ja odavalt.