Klaasikojad läbi aegade

1990. aastate alguses loodi Eesti-Rootsi ühisfirma ? seni tegutsenud Tarbeklaas nimetati ümber Skankristalliks. Praegu tegutseb Eestis veel AS Järvakandi Klaas, mis on samuti ühisettevõte ja tegeleb klaastaara tootmisega.

Klaas on vanim tehismaterjal ? võetud kasutusele V?IV sajandil eKr Egiptuses ja Mesopotaamias. Eestisse jõudsid esimesed ehisklaasi näited I sajandil pKr ehetena, XIII sajandi teisest poolest on andmeid ka klaasvitraa?idest.

Tallinna keskaegsetes dokumentides esineb andmeid kinnisvaraomanikest, kes nime järgi otsustades võisid olla seotud klaasi tegemisega, kuid kindel tunnismärk klaasi valmistanud ettevõttest Eestis on pärit XVII sajandist. See asutati Jakob de la Gardie eestvõttel Hiiumaal, Hüti küla lähedal. Vaheaegadega tegutses see aastatel 1628?1664.

Hiiumaal klaasimanufaktuuri loomise eeldusteks tuleb pidada ühendusteede ning meresadama, odavamate klaasisortide valmistamiseks kõlbliku tuiskliiva ja hea savi, metsamaterjali ning kohaliku abitööjõu olemasolu. Toodangu moodustasid aknaklaas, laboratooriumi- ja apteeginõud, mitmesuguse otstarbega pudelid ning joogiklaasid.

Arvatakse, et Hüti klaasikoda oli eeskujuks ka Venemaa esimese klaasimanufaktuuri rajamisel (1635).

1780ndatel hakkasid kehtima keisrinna Katariina II poolt välja antud ?luksuskorraldused? ? ukaas, millega piirati välismaiste luksuskaupade soetamist ning kohustati edendama samade asjade siseriiklikku tootmist. Mainitud seaduse alla kuulusid ka erinevad klaastooted.

1764. aastal rajas Vana-Põltsamaa mõisnik W. von Lauw Rõikale klaasiahju, kus toodeti rohelisest klaasist nõusid ja pudeleid. 1790ndate algul rentis C. Ph. Amelungi eestvõttel tegutsenud ettevõte allakäinud Põltsamaa klaasitööstuse ning hakkas 1794. aastal rajama uut ja suuremat vabrikut. Uut klaasivabrikut asus juhtima Anton Amelung, suurima mahuga oli peeglitootmine (turustati nii Venemaal kui mujal).

1864?1866 klaasivabrik rekonstrueeriti: paigaldati Siemensi klaasiahi, klaasipuhumine asendati tahvelvaluga. Peale peeglite tehti Rõika-Meleski Klaasi- ja Peeglimanufaktuuris erinevaid pudeleid ning klaaskausse, toodang kahekordistus. Amelungide perekonnale kuulus vabrik 1903. aastani, mil see müüdi Peterburi ärimehele Tubinile. 1916. aastal seiskus vabrik täielikult. Töö jätkus 1922, valmistati ainult pudeleid.

Aastatel 1924?1933 oli Rõika-Meleski klaasivabriku rentnikuks Johannes Lorup, kes oli õppinud Tartu Ülikoolis keemiat ning Danzigis masinaehitust. Klaasivalmistamist õppis ta Saksamaal ning T?ehhis. Tema ajal tehti Meleskis pudeleid, mitmesugust ehisklaasi, praktilise otstarbega klaastooteid (laterna-, lambi-, rohuklaasid). 1924?1928 oli Meleskis kunstkäsitöökool. Alates 1960. aastast oli Meleski Klaasivabrik Tartu EMT osakond ning seal valmistati pudeleid.

1934 asutas J. Lorup klaasivabriku Tallinnas. J. Lorupi vabriku mitmekesise toodangu populaarsus oli nii sise- kui ka välisturgudel suur. Vabriku toodangut tunti peamiselt kaunite graveeringute järgi, efektne oli värviline kristall.

1940 Johannes Lorupi klaasivabrik natsionaliseeriti, ta ise langes repressioonide ohvriks. 6. mail 1943 suri J. Lorup Sverdlovski oblasti Sosva vangilaagris. Pärast natsionaliseerimist nimetati Joh. Lorupi Klaasi- ja Kristallivabrik Tarbeklaasiks.

Iga teise klaaspakendi maailmas valmistab Owens-Illinois Inc. või selle tütarettevõte või litsentsi omanik. AS Järvakandi Klaas on osa Owens-Illinoisi ülemaailmsest organisatsioonist.

AS Järvakandi Klaas valmistab Eestis erinevaid klaastaara liike ja kuulub kontserni OI Finnish Holdings Oy. Sellesse kontserni kuulub veel Karhulan Lasi Oy Soomes, mis valmistab klaastaarat Karhulas. Owens-Illinoisi kuulub Soomes veel ka Ryttylän Muovi Oy, mis valmistab plasttaarat. Klaasi valmistatakse looduslikest materjalidest: liivast, soodast ja lubjakivist, mis sulatatakse klaasiks 1500 °C kuumuses. Klaas on ainulaadne materjal, mida saab korduvalt kasutada uute klaastoodete valmistamisel nende kvaliteedi halvenemiseta. Järvakandi klaasivabrikus on tähtis tooraine klaastaara valmistamisel puhastatud klaasipuru, mis tuleb ringlusest ja mille osakaal järjest kasvab.

Lorup on kaubamärk, mille loomist alustati 2001. aastal. Algselt oli Lorupi nime plaanitud kandma kogu esinduslikum osa Skankristalli tehase tootevalikust.

Tegemist on käsitsi puhutud klaasikollektsiooniga, mis sisaldab lauanõusid, dekoratiivesemeid ning suveniire. Lorup on kombinatsioon Eesti käsitööklaasi valmistamise pikaajalistest traditsioonidest ning modernsest puhumistehnikast.

Tarbeklaasi seadmed müüdi 1994. aastal ja asutati 100% suuruse välisosalusega AS Skankristall. Masstootmine automaatliinidel lõppes, ka ei kasutatud enam klaasipressimist. Skankristall orienteerus ainult käsitöönduslikule tootmisele.

Toodangu maht vähenes, kuid kvaliteet oli heatasemeline. Esialgu toodeti vaid välisturule, kuid juba 1990. aastate lõpuks oli ka siseturu osa tõusnud arvestatavale tasemele. Ettevõtte olukord halvenes 2001. aastal ning 2002. aastal algatati pankrotimenetlus. Pankrot kuulutati välja 2002. aasta juunis. Tootmine taastati pankrotihalduri Peep Lillemäe initsiatiivil ja vastutusel 2002. aasta mais.

Võlausaldajate ja pankrotitoimkonna otsusega lõpetati tootmine Skankristalli ASis 31.12.2003 ja alates 2004. aasta jaanuarist on klaasivabriku seadmed renditud OÜ-le Tarbeklaas.

Autor: Tõnis Möldre