Eesti mööblitootjat ähvardab blokaad

See tähendaks firmale Hag­lund Mööbel täiendavate kuludena 1020 krooni ametiühingu liikmemaksu töölise kohta, sissemakseid kohalikku koolitusfondi ja puhkusekassasse ning ametiühingu dikteeritud 300kroonise tunnipalga maksmist praeguse 190 krooni asemel.

Lisaks hakkas firmale tänasest jooksma 5% viivis, kuna ametiühinguga vaieldes on tööde üleandmise tähtaeg mööda läinud.

?Taanis võivad kollektiivlepingu tingimused tõepoolest ette näha ametiühingu liikmeks astumist ja sissemakseidkoolitusfondi,? kommenteeris Taani suurima tööandjate organisatsiooni Dansk Industri (DI) ametiühinguala ekspert Martin Steen Kabongo. ?Alternatiiv on astuda Taani tööandjate organisatsiooni liikmeks, siis ei ole endal vaja ametiühinguga suhelda,? ütles ta. Piisab ka, kui välisfirma osutab teenust Taani firmale, mis on DI liige.

Kui aga välismaine firma tegutseb Taanis omapäi, sõltub kõik sellest, kui rangelt ühe või teise tegevusala ametiühingud oma nõudmised on määratlenud. Ehitus- ja puidutööliste ametiühing TIB on üks karmimaid.

?Selline käitumine ei ole vastuolus ELi direktiividega,? pareeris Taani tööministeeriumi ülemnõunik Ole Bondo Christensen Eesti ettevõtjate argumenti, et nii rikutakse ELi alusprintsiipi tööjõu ja teenuste vabast liikumisest. Välislähetuse direktiivis on kirjas, et kui liikmesriigis ei ole ühtset miinimumpalka, siis on töötingimused ametiühingute ja tööandjate kokkuleppe küsimus. Taanis nii ongi.

Kabongo lisas, et kuni pole tegemist ebaausa konkurentsi ehk diskrimineerimisega, ei ole ELil huvi sekkuda. Näiteks ei saa ametiühing nõuda välisfirmalt pensionimaksete tasumist topelt ? nii Eestis kui Taanis.

Haglund Mööbel jätkab ame­ti­ühingutega läbirääkimisi, ütles reedel firma juhatuse liige Tarmo Talpsepp. Hea tahte märgiks on töölised seniks Taanist ära toodud.

Haglund Mööbel valmistas Rootsi disainerfirma vahendusel Arhusi neljatärni hotellile saja numbritoa sisutuse ja pidi selle ka paigaldama. Osa töid sai tehtud, siis sekkusid Taani ametiühingud. Mitu korda saadeti eestlasi kontrollima ka politsei, kes mingit rikkumist ei tuvastanud, rääkis Talpsepp.

Firma on töid teinud 2,5 miljoni krooni eest. Tähtaja ületamise eest on hotell juba nõudnud 100 000 krooni leppetrahvi. Nüüd lisandub viivis. Kui firma peab töö pooleli jätma on kahju 1,5 miljonit, hindas Talpsepp.

Teise Eesti mööblitootja ASi Standard müügidirektor Priit Tamm ütles, et ka nende firma on Rootsis ja Soomes müünud täispakette, kuid ?jumal tänatud, midagi sellist pole ette tulnud?. Küll aga varustati Rootsi saadetud töömehed igaks juhuks Standardi kinnituskirjaga, et tegemist on legaalse tööjõuga ja maksud makstud, rääkis Tamm.