Helsingi logistikaseminar tõi välja ohud ja võimalused

Põhjamaade olulisimal logistikaseminaril selgusid mõned võimalused ja ohud ka Eesti jaoks.

Soome transpordi- ja sideminister Leena Luhtanen, Euroopa Komisjoni liige Olli Rehn ning Soome transpordi- ja sideministeeriumi kantsler Juhani Korpela rääkisid Soome logistikasuundadest. Proua Luhtanen avas seminari Soome asukoha SWOT-analüüsiga. Paiknemine olulistest Lääne turgudest ja konkurentidest kaugemal sunnib Soome logistika- ja transpordisüsteeme äärmisele efektiivsusele.

Seni on sellega hakkama saadud ning rahvusvaheline konkurentsivõime on kõrge. Samas ilmnevad selged ohumärgid kütuse kallinemisel.

Logistika, transpordi ning transiidi arendamist käsitletakse Soomes kõrgeimal riiklikul tasandil kui olulist konkurentsivõime säilitamise ja kasvatamise võimalust.

Minister andis lühiülevaate 10 aasta jooksul teedeehitusse suunatavate investeeringute kavast. See meede seab eelisjärjekorda need Soome raudteed ja maanteed, mille arendamine aitab kõige rohkem kaasa rahvusvahelise konkurentsivõime kasvule.

Soome peamiste tugevustena nimetas minister kiiresti areneva turuga Venemaa vahetut naabrust, soomlaste oskusi ajada Venemaaga asju ning kõrgetasemelisi logistikaoskusi.

Venemaast on saamas Soome olulisim väliskaubanduspartner. Kolmandik Venemaale imporditavatest hinnalistest tarbekaupadest läbib transiidina Soomet, kus neile lisatakse logistilist väärtust.

Üllatava avameelsusega esines kantsler Juhani Korpela ja seda Euroopa Komisjoni liikme Olli Rehni ning ministri kõne temaatikaga jätkates. Korpela tõi välja kaks üliolulist takistust, millega Soome ELis paratamatult kokku puutub. Esiteks ei oska EL ajada asju Venemaaga ning teiseks ei väärtustata ELis veel logistikat sellisel tasandil, nagu tänapäeva nõudmised seda eeldavad.

Globaliseerumisest rääkisid Thomas W. Speh Miami ülikoolist ning Tarneahela Juhtimise Spetsialistide Nõukogu (CSCMP) esimene asepresident Mary-Lou Quinto, kes töötab firma Genentech Inc. logistikajuhina.

Ameerika esinejate kõnedest tuli välja kaks Eesti jaoks olulist aspekti. Ühes neist peitub võimalus, teises oht.

Nimelt valitseb USAs oluliste infrastruktuurisõlmede ülekoormatus, eelkõige lääneranniku sadamates ja jaotuskeskustes. Seda peaasjalikult tarneahelate globaliseerituse tõttu ja kuna valdav osa tootmisest paikneb Aasias.

Kui varem oli kogu majandustegevus ? tootmisest tarbimiseni ? ühtlaselt hajutatud üle riigi, siis nüüd on tegu ühe, aga massiivse tarneahelaga. Tooraine ja kütus liiguvad Aasiasse, eelkõige Hiinasse, ning valmistoodang siseneb lääneranniku sadamate kaudu USAsse.

See omakorda on viinud veovõimsuste nappuseni. Puudus on vahenditest, millega kaubad läänerannikult edasi toimetada, nii raudteel kui ka maanteedel. Eriti teravaks on kujunemas olukord just autovedude osas, kuna elanikkonna vananemine on tõsine probleem ka USAs. Spehi väitel läheb viie aasta jooksul pensionile umbes 100 000 Ameerika veoautojuhti ning neile otsitakse asendajaid.

Arvestades USA palgataset, Euroopast paremaid töötingimusi, pikki takistusteta distantse headel teedel, madalat keelebarjääri ning juhtide poolt veokite omandamist tänu optsiooniskeemidele, lahkub lähiaastail Eestist arvestatav osa kvalifitseeritud rahvusvaheliste vedude autojuhte tööle USAsse.

Euroopa kogemustega veokijuhid on USAs kõrgelt hinnatud. Samas seab see siinsed transpordifirmad katsumuste ette. Sama trend loob aga uue võimaluse Eesti transiidikoridorile, eelkõige sadamate ja raudtee osas.

Seoses veovõimsuste nappusega USA lääne- ja idaranniku vahel muutuvad tähtsamaks sellised alternatiivsed logistilised ahelad, mis toimetavad kaubad meritsi otse USA idaranniku sadamatesse, sealjuures sama aja ning hinna suhtega, kui olemasolev süsteem seda suudab.

Tõsiseks võimaluseks on kujunemas Trans-Siberi raudtee ja Läänemere sadamaist algava mereveo kombinatsioon, mis suudab konkureerida nii hinna kui ka tarneaegade poolest.

Autor: Illimar Paul