?Tuleb ausalt ja ühemõtteliselt sätestada, et justiitsministri valitsemisalas on registriasutused ja muud justiitshalduse osad, kuid sinna ei kuulu esimese ja teise astme kohtud,? sõnas Rask.
Rask leidis, et kohtunikud peavad ise saama omavalitsusorganite kaudu otsustada eelarveliste vahendite jaotust ja ka kohtunike töökoormuse, koosseisuliste kohtade jt kohtuhalduse küsimuste üle.
Iseseisva kohtuhalduse tekke eelduseks on justiitshalduse ja kohtuhalduse eelarvete lahutamine. Raski sõnul on lihtsaim mudel selleks poliitiliste jõudude kokkulepe, mille kohaselt tuleks Eesti õigusemõistmist rahastada kindla protsendi ulatuses SKPst.
Et kohtusüsteem ei kaotaks väärtuslikke inimesi, vajavad Märt Raski sõnul korrastamist kohtunikukandidaatide ettevalmistussüsteem, konkursside ja julgeolekukontrolli läbiviimise kord ning põhimõtted.
Kohtunike täiskogusse kuuluvad kõik Eesti kohtunikud, keda on kokku 245.
Autor: ÄP
Seotud lood
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.