OMX Baltic0,09%271,91
OMX Riga−0,16%862,52
OMX Tallinn0,33%1 732,68
OMX Vilnius−0,22%1 064,37
S&P 500−0,04%6 037,59
DOW 300,07%43 325,8
Nasdaq −0,05%20 020,36
FTSE 1000,42%8 136,99
Nikkei 2251,12%39 568,06
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,96
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%103,98

OMX Baltic0,09%271,91
OMX Riga−0,16%862,52
OMX Tallinn0,33%1 732,68
OMX Vilnius−0,22%1 064,37
S&P 500−0,04%6 037,59
DOW 300,07%43 325,8
Nasdaq −0,05%20 020,36
FTSE 1000,42%8 136,99
Nikkei 2251,12%39 568,06
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,96
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%103,98

15.02.05, 00:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Suurimad eurotoetused läksid edukatele ettevõtjatele

Andris Feldmanis

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) juhatuse liikme Alar Kolgi sõnul ongi üheks toetuste jagamise põhimõtteks see, et toetusi saavad kasumlikud ja hästi funktsioneerivad ettevõtted. Vastasel juhul tähendaks toetuse andmine riigile liigset riski.

Nii ongi suuremate toetusesaajate edetabelis, kus on arvestatud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) ja EASi jagatud toetusi, esimesed kohad hõivanud kaks olulist toiduainetööstuse tegijat: põllumajandusühistu E-Piim ja Põlva Piim AS. Mõlemad said toetust nii ekspordi kui ka investeeringute jaoks.

Peale toiduainetööstuste võib eurotoetuste edetabeli esikümnest leida ka paar kinnisvaraprojekti. Suurim neist on Tallinna Tornimäe kõrghoonesse rajatav konverentsisaal, mille toetussumma on üle 15 miljoni krooni. Veel mahub suuremate sekka Toila Sanatooriumile eraldatud 10 miljonit krooni.

Lisaks eraettevõtetele mahub toetuste edetabeli etteotsa ka üks teadusprojekt. Nimelt eraldati Tallinna Tehnikaülikoolile 11 miljonit krooni Alzheimeri tõvega seotud uuringuteks.

?Väga oluline on see, mis etappides mida toetatakse,? ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluse talituse juhataja Pirko Konsa, kommenteerides toetusesaajate valimist. Vastasel juhul võib ettevõtja riigile pikas perspektiivis kasuliku investeeringu edasi lükata või sellest loobuda.

?Riik mõtleb nagu tavaline ärimees, riigi erinevus on selles, et ta võtab kasumi välja mitte homme, vaid üle-ülehomme,? selgitas Kolk riigi lähtepunkti toetuste jagamisel. Seega saavad raha need projektid, mida riik peab pikas perspektiivis kõige elujõulisemateks ja kasumlikemateks.

Möödunud aastal kasvas kiiresti ettevõtjate huvi toetuste vastu. ?Kui varem saime kusagil 400 taotlust, siis 2004. aastal 650,? rääkis Konsa. ?Üle 50% tuli juurde.? Sõela tihedamaks muutmise üks võimalus on omafinantseeringu määra tõstmine. See tähendaks aga, et toetused jõuaks üha enam rikkamate firmadeni. Lähematel aastatel EASi ega PRIA rahajagamisse suuremaid muutusi oodata pole.

Lõviosa Eesti eurotoetuste 3 miljardist jagas möödunud aastal laiali Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), põllumajandusettevõtetest olid suurimad abivajajad piimatööstused.

Eurotoetuste üldedetabelit juhib PRIA väljajagatud 1,8 miljardist kroonist ligi 22 miljoni krooni suuruse toetuse saanud põllumajandusühistu E-Piim.

E-Piima finantsjuhi Taavi Aasa sõnul on nad aastate jooksul saanud investeeringuteks Euroopast toetust üle 20 miljoni krooni. ?Miks neist siis abi pole olnud, oleme investeerinud 97. aastast alates kokku üle 60 miljoni, see on päris suur abi olnud,? kinnitas ta.

Eelmisel aastal saadi investeeringuteks umbes 7 miljonit krooni, mida kasutati peamiselt pakendamisvabriku hoone ehitamiseks. Ülejäänud toetussumma moodustas eksporditoetus, mida makstakse liikmesriikidele, kes ekspordivad piima kolmandatesse riikidesse, et maksta kinni hinnavahe euro- ja välisturul.

Aasa hinnangul on toetuste saamine olnud Eesti toiduainetööstusele hädavajalik. ?Eesti toiduainetööstus vajas enne liitumist väga palju investeeringuid, Euroopa Liidu normidele ei vastanud siin praktiliselt midagi, kõik tuli üles ehitada,? seletas ta.

Eurotoetuste edetabelis hõivas ka teise koha piimatööstus ? Põlva Piim. ?Kui on võimalus eurotoe abiga midagi kiiremini ära teha, siis kõik püüavad seda maksimaalselt ära kasutada ja meie ka,? rääkis Põlva Piima juht Aivar Häelm eurotoetustest, lisades, et Eesti piimatööstustel on Lääne-Euroopa juhtivate piimatööstuste efektiivsuseni jõudmiseks palju ära teha.

Seni on Põlva Piim investeerinud näiteks hügieeniseadmetesse, kuid edaspidi tuleb panna suuri summasid ka tootmisseadmete uuendamisse. Seda just säilitamaks konkurentsivõimet Euroopas. Häelm tõi selle illustreerimiseks näite, et Saksamaal on toorpiima hind Eestiga võrreldes umbes samal tasemel, kuid valmistoodangu osas on meie hinnad märgatavalt kõrgemad.

Mõlemad firmad olid möödunud aastal kasumis. E-Piima käive lõppenud aastal oli 565 miljonit krooni ning kasum jääb kinnitamata andmetel 1?1,5 miljoni krooni vahele. Ka Põlva Piima tulemused on sel aastal Häelmi sõnul viimase viie aasta parimad, täpseid numbreid ta avaldada ei saanud, kuna kuuludes väliskontserni ei saa nad oma majandustulemusi eraldi avaldada.

Piimatööstuste kõrval sai näiteks Virumaa suurärimehe Oleg Grossi AS OG Elektra Tootmine 7,8 miljonit krooni uue tapamaja ehituseks. ?Meie ettevõte on arenenud ja vana väike tapamaja jäänud kitsaks,? lausus Gross.

Grossi sõnul oleks uus tapamaja ehitatud ka ilma euroabita, kuid kindlasti on uus tapamaja kasulik kogu majandusele. See tekitab konkurentsi, muidu on Rakvere Lihakombinaat üksi Lääne-Virumaa turul. ?Ma kujutan ette, et sellest võidavad kõik, kui konkurents tihedam on,? märkis ta.

Eelmisel aastal investeeris Gross uue tapamaja ehitusse omalt poolt umbes 8 miljonit krooni, kokku investeeris AS OG Elektra Tootmine mullu 15 miljonit krooni.

PRIA peadirektori asetäitja Katrin Noorkõivu sõnul on suurimateks toetusesaajateks piimatööstused, sest need saavad nii ekspordi- kui investeerimistoetust. ?Suurimateks olid kolm piimatööstust, kes said nii RAKi investeeringutoetust kui ka oma toodete EList välja viimise eest eksporditoetust,? rääkis ta. Suurimaks maksimaalseks investeeringutoetuseks on 7,8 miljonit krooni.

Samadel alustel nagu mullu makstakse investeerimistoetusi veel sel ja järgmisel aastal. Pärast seda esitatakse uus arengukava järgmiseks perioodiks.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (EAS) sai eelmisel aastal suurima toetussumma ehk 15,6 miljonit krooni Eesti rikkamate ärimeeste Tallinna ehitatav Tornimäe kaksiktorn, kuhu tuleb selle raha eest tuhandekohaline konverentsikeskus.

Kaksiktorni projektile eraldatud summa on üldises eurotoetuste edetabelis kolmandal kohal. Nagu europrojektide puhul ikka, tuleb seejuures neljandik rahast ehk 4 miljonit krooni maksumaksja taskust ehk riigi toetusena juurde.

Kokku maksab Tallinna kõrgeima hoone ehitus üle poole miljardi krooni. Eurotoetuse abiga ehitatav 1000kohaline konverentsikeskus oleks Eesti suurim, ja see oli ka põhjuseks, miks toetus anti. Läbi kolme korruse ulatuvale, 6 väiksema ja ühe suure saaliga konverentsikeskusele tõepoolest seni võrdset ei ole.

Kaksikmaja peamiseks arendajaks on AS EKE Invest. Tallinna südalinna Stockmanni kaubamaja ja Ühispanga peahoone vahelisele alale kerkiv hoone, mis peaks valmima 2006. aasta suvel, koosneb kahest tornist: ühte tulevad kaubanduspinnad ning luksuskorterid ja teise hotell ja konverentsisaal. Projekti juhib EKE Investi juhatuse liige Rein Tiik.

Pea maksimaalse toetussumma saanud ehitusega on seotud Eesti rikaste nimekirja etteotsa kuuluvad mehed. Tornimäe Kinnisvara ASi nõukogusse kuuluvad Haapsalu suurärimees Koit Uus ja EKE Investi nõukogu esimees, 2003. aastal dividendidena 5 miljonit teeninud Jaan Kabin.

Teise torni, kuhu tulevad kaubanduspinnad ja luksuskorterid, omanikeringi kuulub EKE Investi kõrval ka Merko Ehitus, mille suuromanik Toomas Annus on Eesti rikaste edetabeli liider. Tema firma on ka kaksiktorni elamuosa ehituse peatöövõtja.

EASi juhatuse liige Alar Kolk põhjendas rikastele kinnisvaraarendajatele raha andmist sellega, et Eestil puudub korralik konverentsikeskus ja selles osas jäädakse alla naabritele nii Helsingis kui ka Riias. ?Ka selle projekti puhul polnud arendajal esialgu plaanis sellises mahus konverentsikeskust,? lisas Kolk.

Tema hinnangul on Eestil vaja arendada just oma turismiteenuste kasumlikkust, mitte turistide hulka. Seda aitaksid teha ärituristid, kes käivad siin konverentse ja seminare pidamas.

?Ma arvan, et sellises mahus seda konverentsikeskust poleks tulnud,? kinnitas ka Koit Uus.

ASi Merko Ehitus nõukogu esimees Toomas Annus Äripäevaga suhtlema ei nõustunud. ?Mul ei ole praegu aega. Ärge enam helistage palun,? oli Annuse vastus.

Teiste kinnisvaraarendajate poolt võib kuulda aga ka kerget irooniat.

Viru keskuse arendaja SRV Kinnisvara omanikule Indrek Toomele tuli konkurendi selline toetamine üllatusena. ?Ei ole eriti kuulnud, et kinnisvaraarendajaid selliste selgelt äriliste projektide puhul oleks riigi poolt toetatud,? lausus ta.

?Võib-olla oleme me olnud rumalad, et mitte ainult konverentsikeskuste puhul, vaid ka muude äriliste projektide puhul tuleks pöörduda riigi poole toetuse saamiseks,? jätkas Indrek Toome. ?Kui riik annab teatud toetused ära, siis tuleb hakata vaatama oma raha. Kui oma raha on ära loetud, siis tuleb puuduoleva osas pöörduda pankade poole.?

Toome sõnul ehitasid ka nemad Viru Keskusesse konverentsisaali, kuid toetust küsida ei taibanud. ?Meil tuleb nähtavast ennast parandada ja hakata tihedamalt riigi poole pöörduma,? lisas ta.

Ka teistel ettevõtjatel on plaanis oma kinnisvaraprojektide rahastamiseks taotleda riigi abi. Näiteks AS Tallinna Olümpiapurjespordikeskus (TOP) plaanis sel aastal küsida samuti 16 miljoni krooni ulatuses raha arendatava spaa-projekti jaoks.

TOPi juhatuse esimees Ahto Altjõe veel ei avaldanud, milleks toetust taotletakse, kuid märkis, et kogu projekti maksumuseks kujuneb umbes 50?70 miljonit krooni. Töödega alustatakse vaatamata sellele, kas eurotoetust EASist saadakse või mitte.

Eeskuju on TOPil olemas 2003. aasta 5,5 miljoni kroonise kasumiga lõpetanud Toila Sanatooriumi näol, mis sai eelmise aasta eurotoetuste edetabelis kuuenda koha 10 miljoni krooniga veekeskuse rajamiseks.

Andris Feldmanis

Seotud lood

Sisuturundus

20.12.24, 18:09

Navalis Group Shipbuilding & Offshore: 2024. aasta tulemused – uute võimaluste ja saavutuste aasta

Navalis Group on tuntud ettevõte, mis on tegutsenud laevaehituse, laevaremondi ja avamere ehituste valdkonnas juba üle 23 aasta. Navalis Group-i koosseisu kuulub mitu ettevõtet, mis töötavad edukalt ja tulemuslikult laevatehastes Eestis, Leedus, Soomes, Saksamaal ja Hollandis. 2024. aasta oli Navalis Group-i jaoks väga oluline, aidates kaasa ettevõtte arengule ja positsioonide tugevdamisele turul. Ettevõte näitas dünaamilist arengut, tuues turule uusi teenuseid, tugevdades rahvusvahelist koostööd ja täiustades siseprotsesse.