Kohustuslikud sammud enne füüsilisest isikust ettevõtjaks saamist

MMalle (38) on koondatud õmbleja. Tööd ei ole, kuid kodus on õmblusmasin, millega võiks tuttavatele tellimustöid teha. Selleks aga tuleks end ilmselt FIEks vormistada.

Kuidas FIEks vormistada, kelle poole pöörduda?

Iseseisev majandustegevus tootmise ja müümisega tulu saamise eesmärgil on ettevõtlus. Riiete õmblemine ja müümine on kahtlemata iseseisev majandustegevus ja enne selle alustamist tuleb ennast ettevõtjana registreerida.

Registreerima peab kas maa- või linnakohtu registriosakonnas peetavas äriregistris või siis maksu- ja tolliameti kohalikus teeninduskeskuses. Kuna äriregistris on kõik protseduurid tasulised ning sinna esitatav avaldus peab olema notari poolt kinnitatud, on Mallel mõistlik ennast registreerida maksu- ja tolliametis. Seal on kõik protseduurid tasuta.

Teeninduskeskusse tuleb isiklikult kohale minna ja kaasa võtta isikut tõendav dokument. Seal on olemas ettevõtjaks registreerimise avalduse blankett, mis tuleb täita. Kolme päeva pärast saab samast kätte tõendi enda ettevõtjana registreerimise kohta.

Kui maksu- ja tolliametist on registreerimise tõend kätte saadud, tuleb Mallel esitada linna- või vallavalitsusele taotlus enda registreerimiseks majandustegevuse registris. Enne seda aga tuleb valla- või linnavalitsuse kontole maksta 300 krooni riigilõivu. Taotlus tuleb esitada majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kinnitatud blanketil.

Majandustegevuse registris peavad ennast registreerima ettevõtjad, kes tegutsevad tegevusluba nõudvatel (nn litsentseeritavatel) tegevusaladel või kellelt nõuab seal registreerimist mõni seadus.

2004. aasta 11. veebruaril vastu võetud kaubandustegevuse seadus ütleb, et kauplejad võivad tegutseda ainult siis, kui on registreeritud majandustegevuse registris. Kauplejateks peab see seadus kõiki, kes vallasasju müüvad, teistele kasutada annavad või kliendi tellimusel valmistavad ning muudavad, samuti ilu- ja isikuteenuste ja toitlustamisteenuse osutajaid ning tänava- ja turukaubandusega tegelejaid.

Käibemaksukohustuslaseks registreerida pole vaja. See muutub kohustuseks siis, kui käive aasta algusest lugedes ületab 250 000 krooni. Kuna tuttavad tulevad Malle juurde oma kangatükiga, siis põhilise osa tulust teenib Malle õmmeldes, mitte kaupu edasi müües. Seega pole tal palju oste, millelt sisendkäibemaksu maha arvata. Käibemaksukohustus toob kaasa omaette arvepidamise ja kuna Mallel pole arvutit, siis peaks ta käibedeklaratsioone hakkama esitama paberil. Ilmselt oleks alguses jama rohkem kui asi väärt. Kõik käibemaksukohustuslased peavad ennast registreerima äriregistris.

Maksuametist saab Malle FIE numbri. Nüüd peab hankima ametlikud vormid, millel klientidele arveid väljastada. Kas arvet võib vabas vormis koostada? Millised nõuded on FIE arvele?

Eestis ei ole ettevõtjate esitatavatele arvetele kehtestatud kohustuslikku vormi. On ainult loetletud andmed, mis seal olema peavad.

Kui arvutit pole, võib poest osta trükitud blanketid, kuhu tuleb kõik käsitsi kirjutada. Kavalam on osta isekopeeruvad, siis on endale jääv eksemplar kohe olemas.

Kui enda kirjutatud arvetel pole ostja andmeid, ei juhtu eriti midagi. Aga nendel arvetel, mis tõendavad ettevõtja kulusid, peavad kindlasti olema tema enda ja müüja andmed. Kui müüja neid ei kirjutanud, tuleb seda ise teha. Oma allkiri tuleb kirjutada ka neile kuludokumentidele, kus müüja allkiri on juba olemas. Müüja allkirja pole tegelikult vaja, ostja enda oma aga peab olema. Kui ettevõtja pole käibemaksukohustuslane, ei tohi ta oma arvele käibemaksu lisada.

Esimene kuu on möödunud, Malle on üht-teist õmmelnud, on tekkinud käive ja vaja oleks raamatupidamist üle vaadata. Milline peab välja nägema Malle raamatupidamine?

Kassapõhine raamatupidamine seisneb selles, et tulusid ja kulusid tõendavad algdokumendid (st arved, t?ekid jne) kantakse kuupäevade järjekorras päevaraamatusse. See on tegelikult niivõrd lihtne, et kõik, kes vähegi tahavad, saavad sellega hakkama. Pärast aasta lõppu täidetakse päevaraamatu alusel tuludeklaratsioon. Peamisi eksimusi on arvepidamise juures kolm: päevaraamatusse kantud algdokumentidel pole kõiki nõutud andmeid; kuludesse kantakse asju, mis sinna ei kuulu ja suuremas ulatuses, kui ettevõtlusega seotud, või kuludesse kantakse asju, mille eest ettevõtja pole raha välja andnud. Ettevõtluse kuludesse kantava osa määrab ettevõtja ära alles tuludeklaratsiooni täites, seega on tal aega asja üle mõelda ja nõu küsida. Kui Malle abikaasa midagi oma pangakaardiga kinni maksab, ei saa Malle seda kuludesse kanda, sest ta pole ise raha kulutanud.

Kuna Malle töötab kodus, siis millised kulud võib ta ettevõtluskulude hulka kanda: telefon, küte, elektriarve, kommunaalkulud, üür?

Kui kodus töötades tulu teenitakse, siis on mingi osa kodustest kommunaalkuludest ? need, mida on vaja maksta, et saaks korterit kasutada ? seotud ettevõtlusega. Kui palju täpselt, oleneb sellest, kui suur on korter ja kui palju seal inimesi elab. Samuti osa telefoniarvest, sest tulu teenimiseks on vaja kindlasti ka telefoni kasutada.

Õmblejal piisab tulu teenimiseks tavapärastest kulutustest oma väljanägemisele ning lisakulutusi sellele ettevõtlusega seoses teha ei tule ? seda näitab Eesti kohtupraktika.

Raamatupidamise siseeskiri, kus on näidatud ettevõtluse ja eratarbimise kulude suhe, tuleb koostada neil, kellel on tekkepõhine raamatupidamine. Kassapõhise raamatupidamise korral seda eeskirja vaja ei ole.

Malle kohtub klientidega oma kodus, kus kliendile on vaja pakkuda kohvi ja küpsist. Kas see on ettevõtluskulu ja kuidas toidu osas ettevõtluskulu näidata?

See, et õmbleja pakub klientidele kohvi ja küpsist, on normaalne, ja kui ta seda teeb, on nende ostmine ettevõtluse kulu. Iseenda joodud kohvi meil aga kuludesse ei kõlba, nii et ostetud kohvist saab kuludesse kanda ainult osa. Reaalne keskmine kohvikulu ühe kliendi kohta ei saaks ilmselt olla üle 1,5 tassi.

Kuna FIE-l pole tasustatud puhkust, siis peab Malle omale ise puhkuse ajaks varusid koguma. Kui suures summas ta võib puhkuse jaoks raha kõrvale panna ja kas seda arvestatakse enne makse?

Puhkusevarusid kogudes peab meeles pidama, et maksustamisperiood on kalendriaasta. Kui see läbi, maksustatakse kõik tulud, mida pole erikontole kantud. Eraldi maksuvaba puhkusereservi pole meil ettevõtjatele ette nähtud.

Mallel pole autot, ta käib end materjaliga varustamas ühissõidukitega ja taksoga. Kas kuukaardid ja taksoarved on ettevõtluskulu?

Igal ettevõtjal on tulu teenimiseks vaja mingil määral kasutada mingit transpordivahendit ja selle eest on alati vaja midagi maksta. Soovitatav on pidada ettevõtluse sõitude kohta sõidupäevikut.

Kuukaardi kuludesse kantav osa sõltub sellest, kui palju on vaja ringi sõita ettevõtluse pärast ja kui palju muu eluga seoses. Õmblejal möödub suurem osa tulu teenimise ajast õmblusmasina taga, seega on peamine osa kuukaardi hinnast seotud isikliku eluga.

Haigekassa kindlustuse saab Malle alles kolm kuud pärast maksete tasuma hakkamist, kas see on nii?

Kui Malle registreerib ennast FIEks enne, kui tema ravikindlustus pärast koondamist lõpeb, läheb ravikindlustus lihtsalt edasi. Ta peab aga tingimata pärast maksu- ja tolliametis ettevõtjaks registreerimist isiklikult haigekassasse minema ja ennast iseenda eest sotsiaalmaksu maksjana kirja panema.

Millised on kohustuslikud maksed, mida Malle peab iga kuu või kvartal maksma, ja kui suures summas? Kas Malle peab ka maksma töötuskindlustust?

Kohe ettevõtjaks registreerimise aastal peab Malle hakkama maksma sotsiaalmaksu avansilisi makseid: iga kvartali viimase kuu 15. kuupäevaks 693 krooni. Registreerimise kvartali eest proportsionaalselt ettevõtjaks oldud ajaga.

Alates teisest tegevusaastast ettevõtjana peab hakkama maksma ka tulumaksu avansilisi makseid 15. juuniks, 15. septembriks ja 15. detsembriks.

Nende suurus arvutatakse eelmise aasta maksustatava tulu järgi. Alates 2004. aastast saavad ka füüsilisest isikust ettevõtjad liituda pensionikindlustuse II sambaga. Töötuskindlustust neil aga ei ole.

On levinud arvamus, et FIE saab näidata igasuguseid kulusid, mille tulemusel tulu nagu ei tekigi. Missuguste kulude eest saab kindlasti maksunõude?

Kui ettevõtjat revideeritakse, ega siis ametnikud ennast eriti petta ei lase. Need hirmu- ja õudusjutud tekivad telefonimängu põhimõttel. Maksuametnikud räägivad sellest, mis kõik on revisjoni käigus tegelikult kuludest välja praagitud. Kolmas edasirääkija aga teab juba täpselt, et Eestis saab kõikmõeldavaid asju kuludesse kanda ja midagi ei juhtu. Kuulujutud aga ringlevad ju aastaid.

Esimesel aastal on reaalne, et kulusid on ettevõtluse käivitamiseks vaja teha suhteliselt rohkem. Kui aga FIE-l kulud iga aasta kogu tulu ära söövad, tekib maksuametnikel õigustatud küsimus, et millest ta elab.

Kui inimene teeb palgatööd FIEna, näiteks reklaamibüroos copywriter?ina, siis mida peab ta FIEna arvestama? Mille poolest erineb ta palgatöötajast?

Reklaamibürooga sõlmib töötaja töövõtu- või käsunduslepingu, mida bürool on kergem üles öelda kui töölepingut lõpetada. Kui töötaja jääb nõusse sellega, et käib kindlasti tööajal büroos kirjutamas, pole tal eriti midagi ettevõtluse kuludesse kanda: tööga seotud kulutused kannab büroo. Ettevõtlustulu maksustatakse meil aga tululiikidest kõige rängemalt ja seda kompenseerib ainult võimalus kodus töötamise korral osa koduseid kulusid ettevõtlustulust maha arvata.

Igal juhul peab büroo töötajale maksma vähemalt palga puhtalt kätte + tulumaks + sotsiaalmaks + puhkuse kompenseerimiseks ühe kuu keskmine tasu jagatud 11ga, muidu saab töötaja FIEna palgatöötajaga võrreldes rahaliselt tõmmata.

Puhkust pole töötajal õigust nõuda, töös tehtavat pausi on tsiviillepingusse keerulisem vaidluskindlalt kirja panna kui töölepingusse.

Tööalaselt ei saa büroo FIEt kohustada rohkemaks kui tsiviillepingus kirjas, see on aga ainult, mida ta peab mis ajaks tegema ja kui palju selle eest makstakse. Palgatöötajatel on töölepingus enamasti kirjas ka see, et peab täitma ülemuse korraldusi, ja kui need vähegi mõistlikud on, pole võimalik keelduda.

Eestis võib FIE kuludesse kanda kõik, mis on tulu teenimise või ettevõtluse arendamise või säilitamisega seotud, peab ainult suutma vajaduse korral tõestada, milleks kulud ettevõtluses vajalikud olid. Kui ta kodus töötab, on koduga tavaline lugu: osa kõigist kuludest. Kui töötaja lendab välismaale mingitele reklaamindusega seotud üritustele, on loomulikult reisikulud seotud ettevõtlusega. Kui ta aga lendab reisibüroo abiga ja välismaal veedetavast kolmest päevast kestab üritus ainult ühe, pole terve reis ettevõtlusega seotud.

FIEst töötajale ei saa maksta neid maksuvabu kompensatsioone, mida palgatöötajatele: töölähetuse päevaraha ja isikliku auto kasutamise kompensatsiooni. Kõik, mis töötaja büroolt saab, on talle ühteviisi ettevõtluse tulu.