- bestmarketing.ee
- dv.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
- imelineajalugu.ee
- imelineteadus.ee
- virtuaalkliinik.ee
- OMX Baltic0,09%271,91
- OMX Riga−0,16%862,52
- OMX Tallinn0,33%1 732,68
- OMX Vilnius−0,22%1 064,37
- S&P 5000,05%6 042,98
- DOW 300,07%43 329,39
- Nasdaq 0,12%20 056
- FTSE 1000,42%8 136,99
- Nikkei 2251,12%39 568,06
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,96
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%103,98
- OMX Baltic0,09%271,91
- OMX Riga−0,16%862,52
- OMX Tallinn0,33%1 732,68
- OMX Vilnius−0,22%1 064,37
- S&P 5000,05%6 042,98
- DOW 300,07%43 329,39
- Nasdaq 0,12%20 056
- FTSE 1000,42%8 136,99
- Nikkei 2251,12%39 568,06
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,96
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%103,98
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kyoto leppe jõustumine toob Eestile kasu
Kyoto protokoll sündis 1997. aastal murest maailma kliima soojenemise pärast. Et süsinikdioksiidi (CO2) jt kasvuhoonegaaside vähendamine mõjutab oluliselt energiamahukat suurtööstust, siis tõrkusid paljud tööstusriigid seda ratifitseerimast. Lõpuks jäid sellest arenenud riikidest kõrvale küll üksnes USA ja Austraalia, kuid nemad annavad kahe peale kuni 30% atmosfääri paisatavatest kasvuhoonegaasidest.
Kaalukatest kasvuriikidest ratifitseeris eelmisel aastal ELi survel leppe Venemaa. Kuigi teine tähtis kasvuriik Hiina jäi kõrvale, avas just see tee leppe elluviimisele, mis nõudis vähemalt 55% heitkogust.
Nüüd jõustunud leppega võttis 34 tööstusriiki endale kohustuse vähendada aastaks 2012 CO2 heitmekoguseid 5,2% 1990. aasta tasemest. Igal riigil on oma kohustused, Eesti kohustus on näiteks 8%, millega tal aga probleeme ei ole.
Kasvuhoonegaaside vähendamise plaani üheks osaks on CO2 heitmetega kauplemine. EL võttis mullu oktoobris vastu direktiivi, mis käivitas heitmekogustega kauplemise selle aasta algusest. 2007. aasta lõpuni toimub kauplemine üksnes ELi riikide vahel, pärast seda muutub kauplemine ülemaailmseks.
Heitkoguste vähendamise kava paneb ELi vanad ja uued riigid esialgu ebavõrdsesse seisu. Nimelt peavad vanad riigid asuma oma heitkoguseid vähendama, kuna enamik uusi riike, sealhulgas ka Eesti, on seoses 90. aastate reformidega oma kohustuse juba täitnud, ütleb Tiit Kallaste Säästva Eesti Instituudist. Seega läheb vanades liikmesriikides heitkoguste vähendamine märksa kallimaks, kuna nad peavad näiteks oma kohustuste täitmisega toimetulekuks ostma lubatud heitkoguseid rahvusvaheliselt turult.
Eestil on heitkoguste kauplemise hakul seega eeliseid Soomega võrreldes.
Soomes on energiaturuamet heitkoguse jaotuskava alusel jaganud üle 500 loa. Firmad, mis ei suuda loas ettenähtud heitkogusest kinni pidada, peavad ostma lisakoguse turult juurde. Neid koguseid saab osta Põhjala elektribörsilt Nord Pool.
Soome asjatundjate hinnangul pärsib heitkogustega kauplemine mitut majandussektorit. Professor Mikko Karan prognoosib, et selle mõjul tõuseb elektri hind 15?20%. Soome metsatööstus leiab, et paberitehased pole saanud lube piisavalt ning et Soome jt ELi riikide metsatööstusfirmade konkurentsivõime halveneb USA, Hiina või Kanada firmadega võrreldes.
Soome Rautaruukki kontserni arendusjuht Peter Sandvik ennustab, et heitkogustega kauplemine sunnib osa ELi terasetööstust mujale kolima.
Soome raskustest võib Eesti võita. Mullu novembris kurtis Nordkalki divisjonijuht Tarmo Tuominen Kauppalehtis, et heitmekogustega kauplemine pidurdab kogu Soome majanduskasvu totaalselt. Tema sõnul kaalub Nordkalk, mille heitmekogust on 5% vähendatud ja mille kulud tõusevad selle tõttu 1% võrra käibest, tõsiselt tootmise Eestisse kolimist.
Tiit Kallaste sõnul on Eesti juba 1994. aastast peale Kyoto protokollist tulenevalt edukalt proovinud Rootsiga ühisrakendusi. Siiski on konkreetsete ühisrakendusprojektideni jõutud hoopis Soomega, mille tulemuseks on Paide ja Tamsalu katlamaja ning Pakri tuulepark. Ettevalmistamisel on ühisprojektid Taani, Rootsi, Hollandi jt riikidega.
Eesti võttis endale Kyoto leppe ratifitseerimisel kohustuse vähendada aastaks 2012 heitkogust 1990. aastaga võrreldes 8% ehk 2,97 miljonit tonni. Eestil leppe täitmisega probleeme ei ole, küll aga jääb kauplemisruumi. Ettevalmistused selleks juba käivad.
?Kokkuvõttes võib öelda, et Eestil on Kyoto protokolliga ettenähtud koostöövormidest ainult võita. Me ei pea sulgema tehaseid, vaid võime teenitud rahaga vähendada CO2 heitmeid tooteühiku kohta,? ütles Kallaste.
Seotud lood
Navalis Group on tuntud ettevõte, mis on tegutsenud laevaehituse, laevaremondi ja avamere ehituste valdkonnas juba üle 23 aasta. Navalis Group-i koosseisu kuulub mitu ettevõtet, mis töötavad edukalt ja tulemuslikult laevatehastes Eestis, Leedus, Soomes, Saksamaal ja Hollandis. 2024. aasta oli Navalis Group-i jaoks väga oluline, aidates kaasa ettevõtte arengule ja positsioonide tugevdamisele turul. Ettevõte näitas dünaamilist arengut, tuues turule uusi teenuseid, tugevdades rahvusvahelist koostööd ja täiustades siseprotsesse.
Võimud võtsid laeva üle ja alustasid uurimist
Elektri hind kerkib ilmselt taas
Äripäeva TOPid
Lisatud 100 edukaima ehitusettevõtte edetabel.
Lisatud Ida-Virumaa TOP
Vaata, kes ja kus TOPis asetseb
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Marko Oolo: edu pole garanteeritud
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Enimloetud
4
“Ainus võimalus on sportlikult vihastada ja jõuga välja ronida.”
Viimased uudised
Võimud võtsid laeva üle ja alustasid uurimist
Elektri hind kerkib ilmselt taas
Tagasi Äripäeva esilehele
