Eesti toidutööstused startisid Soomes edukalt

Oktoobris kehtestas Soome Jyväs­kylä K-Citymarket Eestis toodetud piimale ostupiirangu, et takistada kohalikke tootjaid, kes poe Eesti piimast kohe tühjaks ostsid. Soome piimatootjaid vihastas Eesti kauba odavus ja seetõttu korraldasid kohalikud meie tootjate vastu protestiaktsiooni.

Kui vaadata möödunud aasta ekspordistatistikat, siis on põhjanaabrite tootjate pahameel mõistetav. Alates möödunud aasta maist ehk pärast liitumist

Euroopa Liiduga on Eesti toidukauba eksport Soome kasvanud kaks korda. Äripäeva hinnangul on tegemist üllatavalt hea tulemusega.

Veel aasta tagasi peeti Soome turgu vallutada üritavaid Eesti toidutööstusi põhjendamatult optimistlikeks. Soomlased hindavad kodumaist toidukaupa, konkurents põhjanaabrite turul on tihe ning läbilöömine keeruline.

Viimane aasta on aga näidanud, et Soome on muutumas Eesti toidutööstustele teiseks koduturuks. Seda soodustab mõlema maa elanike tihe lävimine. Eesti toidukaubad on soomlastele tuttavad, sest n-ö käeotsas eksport on juba aastaid toimunud suurtes mahtudes. Kui möödunud aastal kasvas toidukauba eksport kaks korda ehk 300 miljonile kroonile, siis turistide poolt Eestis ostetud ning siit välja viidud alkoholi väärtuseks hindab konjunktuuriinstituut 900 miljonit krooni. Seega on tänu soomlaste siinsetele ostudele meie ekspordimahud kordades suuremad, kui see peegeldub ekspordistatistikast.

Toimetuse optimismi saab jahutada väidetega, et 300 miljonit krooni on väike summa arvestades Soome turu suurust ja ka meie toidutööstuste mahte. Rakvere Lihakombinaadi aastakäive on umbes neli korda suurem.

Soomes on edukad peamiselt need Eesti firmad, mis kuuluvad soomlastele. Kohalike ettevõtjate omanduses olevate toidutööstuste müügimahud põhjanaabrite juures nii lihtsalt ei kasva.

Kuigi toidukauba müük Soome suunal on suurenenud, on meie toidukaupade eksport näiteks teistesse Balti riikidesse vähenenud. Seega pole hõiskamiseks suurt põhjust.

Alati saab positiivses näha ka negatiivset. Aga toidukaupade ekspordi puhul tunduvad eespool toodud pessimistlikud arvamusavaldused otsitud. Loomulikult on soomlastele kuuluvatel toidutööstustel Soome turul kergem oma kaupa turustada. Me ei peaks aga Eestis selle pärast kurvastama. Need tooted tehakse valmis Eestis ehk eestlased saavad tööd, väiksemad firmad omakorda pakuvad teenuseid või allhanget Soome turul oma mahte kasvatavatele toidutööstustele. Ja see ei ole ka reegel, et põhjanaabrite juures on edukad ainult soomlaste omanduses olevad tööstused. Heaks näiteks on Rakvere ja Tallinna piimatööstused.

Eesti toidutööstuste edu põhjanaabrite turul võib aidata kaasa välis­investeeringute kasvule. Meie trumbiks on väiksemad tootmiskulud. Mida suurema tüki Eestis toodetud toidukaubad Soome turust ära võtavad, seda tõsisemalt võivad Soome töösturid hakata mõtlema tootmise Eestisse toomisele.

Mis puudutab meie ekspordimahu vähenemist Lätis ning Leedus, siis võib see olla põhjustatud sellest, et Soome turule müües on võimalik teenida kõrgemat marginaali. Soomlased on lihtsalt kordades jõukamad lätlastest, leedukatest ja eestlastest.

Autor: ÄP