Puidust pakendite sissevedu karmistub

Sügisest karmistusid nõuded EList kolmandatesse riikidesse puitpakendite veol, mis tähendab, et EList ei saa kolmandatesse riikidesse vedada kuumtöötlemata ja märgistamata puitpakendit. Sama nõue hakkab kehtima kolmandatest riikidest puidust pakendite sisse­veol.

Uue standardi kohaselt peab kogu pakkematerjal olema valmistatud toormest, mis välistab puidukahjustajate leviku ning vastav materjali töötlemisviisi tõendav märk peab olema igal puidust pakendil. Vastavusmärk tõendab, et puit on läbinud kuumtöötluse ja puidusüdamikku on kuumutatud 56° C juures 30 minutit. Pakendeid saavad märgistada firmad, kellel on vastav litsents.

Standardi kohaselt peab kogu puidust pakkematerjal olema valmistatud selliselt töödeldud puidust, mis välistab kahjurite leviku. Materjali töötlemisviisi tõendav märk peab olema igal puidust pakendil. Puidust pakkematerjalide hulka kuuluvad nt pakkekastid, salved, vaadid, puitalused, tugipostid, aluspuud.

Puidust pakkematerjali standardi on juba ratifitseerinud mitmed riigid, näiteks USA, Kanada, Uus-Meremaa ja Austraalia.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja (EKTK) väliskaubandus­osakonna juhataja Lidia Friedenthal soovitas kaupade impordil ja transiidil puidust pakkematerjali kasutavatel firmade teavitada oma partnereid kolmandates riikides pakkematerjali kuumtöötlemise vajadusest ja vastava märgistuse olemasolust. Samuti peaksid puidust pakkematerjali kasutavad eksportöörid tutvuma importiva riigi vastava seadusandlusega.

Enim seisakuid võim tema hinnangul tulla Eesti?Vene piiril. ?Vene pool on standardist huvitatud ja eelmisel nädalal tutvusid Venemaa veterinaar- fütosanitaarkontrollid Eesti taimsete toodete kontrolli korraldusega, ka aluste kuumtöötlemisega,? lisas Friedenthal.

Kaubaaluseid tootva firma OÜ Nelico juhataja Urmas Mägi ennustas sügisel, et uus nõue toob kaasa kaubaaluste kallinemise ligikaudu 20% võrra. ?Aluse kohta tähendab see kuni kümnekroonist kallinemist,? lisas Mägi. Alus maksab 45?50 krooni.

Nõuetekohaste pakendite mitte kasutamine toob toodangule kaasa eksporditõkendid ehk nõuetele mittevastavaid puidust tooteid ei ole enam võimalik nendesse riikidesse eksportida. Kaup tuleb kas ümber laadida ja alused ära põletada või kaup tagasi saata.

NBI Ekspeditsiooni ASi müügijuht Andres Leht selgitas, et firma kaubavahetusest moodustab Venemaaga vahetatav kaup ca 25%, kuid uus nõue tema hinnangul teenusepakkujat ei puuduta, sest pakendi eest hoolitseb reeglina klient, kauba saatja või müüja. ?Kolmandatesse riikidesse kauba viimisel seni kauba pakendist tulenevaid probleeme olnud ei ole ja seni oleme saanud hakkama erimärgistuseta,? lisas Leht. ?Kauba pakendamine on ikka enamasti kauba saatja ülesanne, seega ei näe vajadust oma tegemisi ümber korraldada.?

Sama meelt oli ASi Allando Trailways müügiesindaja Jaanika Vakker, kes ei olnud uuest nõudest kuulnud. ?Vahel on Taanis-Saksamaal probleeme alustega, millel on märge PKP. Need on väidetavalt valmistatud Poolas odava tööjõu poolt ja lääneeurooplased boikotivad neid põhimõtteliselt,? lisas Vakker.

Pakkematerjali vastavus­märgiga märgistamise nõue tuleneb rahvusvahelisest fütosanitaarmeetmete standardist nr 15, mis on puidust pakkematerjali standard.

Nimetatud standardi on koostanud rahvusvahelise taimekaitse konventsiooni sekretariaat. Puidust pakkematerjali standard kiideti heaks 2002. aasta märtsis.

Standardi kohaselt peab kogu puidust pakkematerjal olema valmistatud toormest, mis välistab puidukahjustajate leviku. Pakkematerjal peab olema eelnevalt läbinud kuumtöötlemise ja puidusüdamik peab olema kuumutatud 56° C juures 30 minutit.

2004. aastal ratifitseerisid standardi mitmed riigid, teiste seas Ameerika Ühendriigid, Kanada, Uus-Meremaa ja Austraalia. Hiina rakendab standardit juba 2003. aasta oktoobrist.

1. maist 2004 Eestis jõustunud taimekaitseseadus võtab Eesti Kaubandus-Tööstuskoja andmeil samuti arvesse puidust pakkematerjalide standardi nõuet.

Euroopa Liidus reguleerib vastavat ala nõukogu direktiiv 2000/29/EÜ taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta.

Direktiiv jõustus 8. mail 2000. Alates märtsist 2005 kohaldatakse Euroopa Liidus komisjoni direktiivi 2004/102/EÜ, millega muudetakse eelmise direktiivi lisasid II, III, IV ja V.