Veebruari lõpp on mõnus, lausa verstapost, kui tahate. Pateetikast ja retoorikast pungil.
Kas saaks ühe väikese riigi sünnipäev olla veel sümboolsemal ajal?
Must lagi on meie toal. Pime on ja tuisanud ja tormid on rebinud katuseid. Nõrgemad loobuvad ning ei loodagi enam.
Aga siis on pidupäev. Kõik sõjakirved viiakse kuhugi, vaevalt neid maetakse, selle asemel pressitakse ülikonnad ning kleidid. Aeg on anda lootust! Kõnedes langevad jälle mehed ja vabaduselaulikud loetakse üle. Mõni saab märgi ja teine saab kiita. Kõik naeratavad ja usuvad, et kohe saab parem. Tikuvõileib on ka juba teel. Ja nii jääbki selline tunne, et varsti, üsna varsti...
Esimesed räästad juba tilkusid, mõned päevad tagasi. Muud nagu ei tahakski, paned silmad kinni, lükkad jalaga kokkuvajunud sulava lume laiali ja näo pöörad päikese poole. Kevadet oodates ei ole millestki kahju. Ja alati on lootus, et seekord tuleb teisiti. Jäänud ei olegi palju, ainult kukesammu võrra.
Seotud lood
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.